Kataloonia õhtusöök

Heihoo,

Ma olen elus, kuid mitte terve. Mina, nagu ka ilmselt enamus siin ja seal, olen tõbine. Kurk on väga valus, hommikul oman sellist ilusat madalat meeshäält, köha ja nohu on ka! No ikka täislaks.

Esmaspäeval oli mul vaba päev, mul nii igal nädalal. Midagi  tarka ei teinud, logelesin kodus ja koristasin ja valmistusin mõtteis algavaks koolinädalaks. Ilusaid ilmasid enam ei ole. Vihmane ja sombune on. Õhk tundub siiski kohati soe, ma usun, et parem seis siiski kui Eestis  hetkel :D Mul oleks varsti talveasju vaja.. need jäid maha, kuna ei mahtunud kohvrisse. :p Loodame, et ma vahepeal ära ei külmu. Läksin hilja õhtul magama, nagu mul viimasel ajal siin kombeks on, hommikul ärgates muidugi kirusin ennast!

Truita de patares

Teisipäev algas mul täitsa ametlikult kool pihta :). Esimene loeng oli kell 9 hommikul. Läksin sinna selleks, et teada saada, et ma ei saa seda loengut võtta, kuna see on 'täis'. Noo selge siis.. kõige parem on see, et süsteemis olen ma sinna ammu registreerunud, pidi olema esimene tund too teisipäev, tegelikult oli juba nädal varem.. korralagedus valitseb siin küll. Pidin siis kaks tundi aega parajaks tegema, et kella 11ks prantsuse keelde minna. Teoreetiliselt olen ma nüüd kaks astet madalamal eksole.. aga noo tunda küll ei ole. :D Väga intensiivne seis on ikkagi. Tõesti.. ma ei saa aru, miks see keel mu jaoks nii raske on??? Ei taha üldse külge hakata! Tunnis ma kiilun täiesti kinni, ma saan aru, aga kui ma pean vastama hakkama, siis unustan kõik põhiasjad ka ära, midagi kobisen seal. Tavaelus saan juba päris normaalselt hakkama.. ei tea, mis minuga toimub.

Pa amb tomaca i pernil

Õhtul oli meil siis see üritus, millest juba varem maininud olen, ehk siis üks kultuuriõhtutest niiöelda. Toimus see siis kahe Kataloonia poisi juures ühikas. Oi meil sai nii palju nalja! Seltskonda kuulusid siis: Kataloonia (neile ei meeldi ennast hispaanlasteks nimetada), Austria, Soome, Türgi ja Eesti. Menüüs oli esmalt Truita de patares ehk põhimõtteliselt kuldpruuniks praetud kartulid ja peale valada 4-5 segamini klopitud muna ja praadida mõlemalt poolt. Ta jääb omletti moodi ja on väga lihtne teha ning tõsiselt maitsev. Eriti hea pidi olema, kui veel küüslauku panna. Kindlasti proovin üks päev järele. Teiseks valmistas Oriol meile Pa amb tomaca i pernil ehk siis baguette koos tomati ja jambon singiga. Tomat tuleb värske baguetti peale hõõruda, et see sisse imenduks ja siis peale rebid mõnusa hulga jambon sinki. Taaskord imelihtne ja maitsev. Hea punase veini kõrvale. Poes asju ostes, tuli meil magusaisu ka. Mõtlesin teha tortillat Brie juustu ja kirsimoosiga, Oriol ütles, et pole vaja tortillasid osta, kuna ta teeb need ise, mõtlesin, et ohooh, eriti luks. Hiljem selgus, et see tortilla mida mina mõtlesin ja see, mida tema mõtles olid kaks erinevat asja. :D Tema jaoks oli tortilla siis pmst segamini löödud muna, mida kartulite peale kallas :D. Siis pidin improviseerima. Praadisin baguetti mõlemalt poolt pannil kuldpruuniks, ühel pool oli siis Brie juust peal, mis praadides läks mõnusaks kuldpruuniks :) Ja peale hiljem krisimoosi, väga kiire, lihtne ja imehea tuli välja. Ega selle magustoiduga oligi kaks võimalust: kas on väga hea või väga halb! Joogiks aga oli meil Calimotxo ehk coca cola segatuna punase veiniga. Ma olen seda segu ennegi joonud, kuid ei teadnud, et sel oma nimi on :D Igatahes.. kokku läks alla 4 pudelit punast veini ja 2 pudelit coca colat. Lõpuks olime kõik mõnusalt svipsis ja nalja oli kui palju :). Igatahes, mulle nii meeldib see seltskond, kellega ma tihedalt suhtlen! Meil on üks suur grupp tüdrukuid ka, nad põhiliselt Saksamaalt. Nii vahva, nii vahva.

Järgmine plaan on siis varsti Eesti teemaline õhtu teha ja Austria ja Soome, eraldi tuleb varsti pannkoogiõhtu meie pool!

Õhtu kokkuvõte

Kolmapäeval oli mul siis esimene 'õige' loeng ka, see õnneks toimus ja kõik oli korras. Õppejõud on väga äge, aga karm. See tund saab raske olema. Tulin koju ja läksime Elinaga välja sööma. Põhimõtteliselt üle tee ühte restorani. Toit oli maitsev seda oli palju, aga see oli kallis ka. Siin on väljas süüa suht kirves. Aga ma luban seda endale mingi 1-2 korda kuus, sest ma tahan siin proovida erinevaid toite ja paiku. Hiljem käisin poes ja ostsin endale pmst nädala varu süüa ette. Meil siin hea suur pood pisut kodunt kaugemal. Õhtul olin jälle kodus, ei jaksanud midagi teha. Imelik oli olla, haigus tikkus peale. Elina käis väljas, jõudis alles kell 4 koju ja tuli minuga koos kella 9.45 täna kooli :D Käisid eile kuskil 'klubi/baaris', keset õhtut miski aeg olid turvad ühe osa tantsuplatsist puhtaks teinud, sinna tulid kaks tüdrukut, võtsid rahvaseast kaks kutti ja sõnaotseses mõttes rahuldasid neid seal teise ees, see tehtud ja siis tegid striptiisi, võttes seljast KÕIK. Elina tuli koju, oli shokis/ärevil, et selliseid asju juba Soomes ei näe. :D Hahaha. Täna rääkisin teistega ka koolis ja neil olid samad emotsioonid. Väike kultuurishokk taaskord.

Täna siis käisin ka koolis, oli 'pikem' päev. Suisa 3 loengut. Tavaliselt iga päev ainult üks. Esimene loeng eriti ei meeldinud, igav oli, õppejõud rääkis monotoonse häälega ja luges pmst oma märkmeid maha, suht nagu enamus Eesti ülikooli loenguid :D Marketingi tund oli aga väga äge! Taaskord ülivägev õppejõud ja väga pädev! Mees on olnud turundusjuht Pariisi Disneylandis, Hanna-Barberas (tootsid Scooby Doo ja Flinstone'id jne), Sony Pictures'is, 20th Century Fox, ehk siis kõik tegijad meedia kohad. Korralik respect tekib inimesele, kui kuulad ja näed, et mees teab, millest räägib. 

Keda huvitab, siis ma õpin siin:

Marketing; Business organizations & systems; Strategic management accounting; International job management in Asia ja Introduction to business ethics. Ehk siis äriäriäriäri, saan kohe ärimutiks siin.

Meesteparadiis

Väike uuendus siis ka mu kooliteel asuvast 'prostikülast' :D Esimene pilt siis sellest. Need kaubikud siis ongi need autokesed, kus üksildased mehed õnnelikuks saavad :) Täna nägin reaalselt, kuidas just ühest autost tuli mees välja ja KOHE läks teine asemele. Tegus päev ühel tädil. :D Ma oleks peaaegu saanud ühest prostist pilti ka teha, aga ma ei julgenud! Mingi kämm oli, mutt tuli oma autost välja ja tema ja siis veel mingi mees seletasid kõrval autos oleva mehega, ma ei tea.., mis probleem seal oli. Aga tädil oli seljas ilus roosa öösärk, pisut katkised punased võrksukad ja plaatinablondid juuksed, kõhuke oli ka ees.. nii umbes 7 kuud rase oleva naise oma :) Vabandust väljendi pärast, aga kas kellegil üldse tõuseb ka selle peale?

Hetkel on Pariisis käimas fashion week. Nädalavahetuseks on siis esialgu plaan minna fashion week'i ühele aftekale, sissepääs on tasuta, kuid ei pruugi sisse saada, sest sinna nõudlus suur ja korralikult valitakse endale kliente sinna. laupäeval on brunch ehk siis hiline hommikusöök Anu juures, üks soome tüdrukutest ja pühapäeval on plaan minna Disneyland'i. Vaatame kuidas ilma on. Pmst tahaks seal ära käia, sest varsti juba päris külm ja novembri lõpus saab hooaeg läbi. Vot nii.

Eks ma siis hoian teid kursis jälle varsti :)

Nädalavahetus

Nädalavahetus oli esialgu VÄGA palju lubav, kuid õppisime kõik tundma Pariisi pahupoolt ehk seda, mis tähendab teadmatus ja suure seltskonna "otsustusvõime". Aga nüüd algusest peale ..

REEDE

Mu saak

Päeva alustasid kaks patuoinast: Elina ja Elina. Tähendab see seda, et me ei läinud kooli. Jah... no ei jaksanud, mina olin pilves valuvaigistitest ja siiamaani uimane peavalust, Elina aga võitles veelgi külmetusega ja omas murdeas teismelise poisi häält. Ärkasime siiski mõlemad õigel ajal, aga kuidagi üldse uksest välja ei saanud. Pisut tsillisime, kogusime hoogu ja läksime shoppama. Mina ja põhimõtteliselt Elina ka, läksime esimest korda raha sirgeks lööma riiete ja jalanõude peale, mitte toidu ja metroopiletite! Mina, kui väike 'shoppahoolik' olin ülirahul! Ema, ma luban, et ma ei raisanud palju raha! Kõik asjad olid alla 15€! Shoppasime siis MEGA suures kaubanduskeskuses, (sealt välja saamine on omaette kunst, ma teile ütlen) ja seal lähedal tänavatel. Leidsime sellised odavad hiinakad, eriti jalatsipoed, reaalselt kõik jalatsid ca 20€! Ostsin endale niisama kooserdamiseks jalatsid ja need maksid 14€. Kui katki lähevad, siis pole vähemalt rahast kahju. Jah sõbrad, ma nüüd tean, kuhu teid shoppama viia ;)

Maitsesin siis need kurikuulsad makroonid ka ära, üks maksab 0,90€, kallis lõbu sellise pisikese asja kohta. Täitsa head teised, aga samas ei ole midagi erilist ka.

Nagu ma ütlesin,
selleks baariks liiga
hästi riietatud!

Õhtuks oli süda rahul, peavalu läinud ja meeleolu peo lainel. Alustasime kahe saksa tüdruku korteris, mis meie lähedal. Ma arvasin, et sellest tuleb selline väike tüdrukute istumine, aga lõpuks oli meid kokku seal ca 15 ja mängisime joomismänge. Ausalt, tegelt see ei ole nii hull kui see võib kõlada. Näiteks, mina ostsin endale ainult veini kaasa, mis maksis 3€, odav ja jube vastik oli! Igatahes ma sain niipalju uusi joomismänge teada, et oehh.. tulen tagasi, siis õpetan teilegi. Ema mult täna juba küsis, et koguaeg sa käid peol, ära joo oma kõike raha maha. Ausalt ka, ma ei tee seda! Ma ostan alati umbes max 7€ eest miskit. Ja see nädalavahetus ma käisin reaalselt teist korda väljas niimoodi pidu panemas. Peale eelpidu niiöelda liikusime esialgu klubisse, kuhu meil oli plaan minna, lõime ennast kõik üles jne. Me teadsime, et naistele on kella 1ni sissepääs tasuta ja meestele 5 €, kohale jõudes selgus, et kõigile on 20 ja see sisaldab ühte jooki. Osa seltskonnast ei olnud nõus seda raha maksma ja siis me läksime sealt ära. Normaalne.. Ütlen juba ette ära, siin ongi klubid nii kallid! 20+€, seega tuleb arvestada. Üks hollandi tüdruk pakkus välja meile 'hea' baari, kus on all tantsuplats ja tema käib seal igaõhtu ja see on nii 'äge' koht. Teate ausalt, kui ma sinna sisse astusin, ma sain sellise kultuurishoki! Jube urgas! Klubi nimi on HideOut, reaalselt, need inimesed kes seal on, peavadki peidus olema! Me olime ilmselgelt LIIGA hästi riides seal. Kuna meil oli suur seltskond, kus olid ka poisid, kuskile mujale me ei osanud minna, siis jäime sinna. Ainult tüdrukud ei tohi sinna üksi minna! Isegi meie seltskond, kus meil oli poisse mingi 6-7 ei suutnud eemal hoida sigalakku täis kohalikke, kes muudkui tulid ja tulid meie ringi! Mina lükkasin neid sealt välja ja veel mõned poisid, paar korda oleks isegi kakluseks läinud, kuna need kohalikud olid nii täis ja härjas, et ei jaganud ööd ega mütsi. Kui kõik see välja arvata, siis oli lõbus. Meil oli hea seltskond ja omavahel oli meil hea olla!

LAUPÄEV

Magasin, koristasin ja läksin Kristelile vastu. Siis läksime ühte toidupoodi, mis meilt pisut kaugel, aga seal on SÖÖKI, nagu päris sööki kohe! Seal isegi oskab osta midagi ja on suhteliselt odav, palju odavam, kui meie lähipoed siin! Muidu on olnud toidutegemine selline peavalu siin! Tulime koju, tegime süüa ja ennast korda ning läksime ühe hollandi tüdruku juurde eelpeole. Tal on nii äge korter! Ta elab oma vanavanemate korteris ja see on põlvkondi nende oma olnud ja see nagu muuseum seal! Istusime enamvähem sama seltskonnaga nagu reedelgi. Ma jõin õlut -.- ei tahtnud enam veini. Poleks arvanud, et ma siin vabatahtlikult õlle jooma hakkan, maitseõlu siiski, aga ikkagi. Lihtsalt siin suht sundolukord, kas õlu või vein, sest need kõige odavamad. Kanget ma ei raatsi osta. Seadsime siis sammud 'boat party' suunas, mida ma reaalselt terve nädala ootasin! Mis te arvate, kas me läksime sinna? EI!!!! Ja ma olin nii kuri. Peale reedest baaritrippi oli kõigil, et me lähme sinna, maksku mis maksab ja blablabla, aga reaalsus oli see, et me otsustasime 2 tundi, kuhu minna! Sinna peole me ei läinud selle pärast, et seal oli liiga pikk järjekord, seal oli ka, olen seda paljudelt teisteltki kuulnud. Ja nüüd tuli see koht, millest alguses rääkisin. Suur seltskond, meil ei ole õrna aimugi, kuhu kannataks istuma minna, tantsima vms iganes tegema. Kõik kohad teineteisest kaugle ja keegi ei suuda otsustada, sest kõigil erinev arusaam õhtu kulgemisest. Ebareaalne, ma olin lõpuks nii tujust ära ja tüdinenud, et otsustasime hoopis koju minna, mina, Elina ja Kristel. Kuna seltskonnas oli sama tüdruk, kes meid reedel sinna kahtlasesse baari viis, siis üllatus, üllatus, kuhu alles jäänud lõpuks läksid? Sinna tagasi otseloomulikult! Igatahes from now on.. meil on plaan B ja C, kui me välja lähme ja kui üks kord veel see tüdruk seda baari mainib, siis ma teen kõik selle nimel, et ta seltskonnast välja süüa. Reaalselt, ta mõjutab olukorda kuidagi viisi, et saada oma tahtmist, inimesed on purjus ka ja tahavad lihtsalt kuskile minna ja lähevad lihtsa viisiga kaasa, ehk siis sinna'ägedasse' baari. Selline totaalne hibster ja omamoodi kuju, ei ole eriti kuskile sulandunud, ma ei jaksanud temaga seal väga eile vaielda ja ma mõtlesin olla tolerantne, aga üks kord veel ja mulle aitab.

PÜHAPÄEV

Luxembourg'i aed. See maja on prantsuse senati hoone

Mina olin nii tubli tüdruk ja tegin meile pannkooke :)

Peale hommikusööki läksime Kristeliga Pariisi avastama. Kõige parem on see, et tema tuli mulle siia külla eks ja loogiliselt peaks mina ju talle linna näitama? Ei, rohkem näitas tema mulle. :D Põhjus selles, et ta töötas suvel Disneyland'is ja siis tunneb linna rohkem. Kokkuvõttes oli meil väga tore. Siin oli täna väga ilus ja soe ilm. Ma ei ole oma elus nii palju jalutanud, kui ma jalutasin täna! Uskumatu ikka, nägin veel põhivaatamisväärsusi. Taaskord tõdesin, kui ilus linn Pariis ikka on! Ei saa arugi, kui pika maa tegelikult maha kõnnid, kuna koguaeg on nii ilus ja huvitav ringi käia :)

Ma nüüd tean, mida tasub ka teile, mu sõbrad näidata, kui te kord külla tulete!

Puumees ja üks Seini jõe mitmest sillast

Arc De Triomphe & Notre Dame

Sein & Hôtel de Ville & Pantheon

Sein

Update

Nonii... viimasest korrast möödas siis 3 päeva. Sain täna Mairi käest korduvalt riielda ja ei julge enam kirjutamist edasi lükata :D

Viimane kord jäi siis pooleli seal, et õhtul oli Cafe Oz'i minek. Seal oli väga tore. Meid oli sinna kokku tulnud  ~150 inimest! Korraldajad ise olid ka väga õnnelikud selle tulemuse üle, sest eelmine aasta käis ainult 15 inimest, üldse selle aasta välkarid on kordades aktiivsemad, meil seltskond ikka võtab igasugustest ettevõtmisest osa. Me seal istusime ja suhtlesime. Mina olen siis ainukene Eestist ja kõik ikka ütlevad mulle, kui eriline ma olen. :D Korralik egolaks igapäev. 

Esmalt läksin tellisin endale Smirnoff Ice'i, õlut ma ei joo, siidrit pole ja vein ei tulnud kohe pähe :D Baarmen teatas mulle kohe, kuidas talle meeldib, mismoodi ma sõna Smirnoff hääldan, ma ei saanud esialgu aru kohe, et mismõttes, mis ma valesti ütlesin? Mulle aga ei meeldinud see hind, mis sellel väiksel pudelil oli. See oli 8€ !!! Karolina täna lohutas mind, et neil Milaanos on 10, seega siin isegi 2€ odavam. Samal ajal, kui ma jooki tellisin torkas mulle miski mustanahaline ühe paberilipiku pihku ja ütles, et seal on tal kodulehekülg peal, et kui olen huvitatud siis võtku temaga ühendust. No ei tea, kas peaks olema? :D www.kingsmodelsevents.com Ilmselgelt mitte õige agentuur ja ma ei ole paraku sellistest pakkumistest huvitatud :). Hiljem läksin siis veini tellima. Kohe ruttas minu juurde see sama baarmen, kes ennegi. Nüüd mõistsin, et poiss tahtis lihtsalt juttu teha. Vein oli 4.50€ ja väike pokaal ääreni täis. Õhtu jooksul tutvustasin ühele kataloonlasele (talle ei meeldi üldse, kui teda hispaanlaseks kutsutakse) eesti traditsioone ja tuleb välja, et ta teadis Kaerajaani :D Tantsisime siis väikse seltskonnaga pisut Kaerajaani  :D

Tekkis ka plaan väikse seltskonnaga teha kultuuriõhtuid, kus siis maitsta kohalikku rooga nii tõetruult, kui seda siinsetes tingimustes on võimalik teha. Esimene peatus on Kataloonia!

Teisipäeval, nii kolmapäev ja täna oli taaskord kool. Te ei kujuta ette ka, milline ajusurm see prantsuse keel on, ma olen peale seda peast täiesti tühi ja nii kurnatud tunne on. Õppejõud on väga tore, mitte midagi ei ole öelda, aga for god sake, meie grupp  on ju ALGAJAD! (algajaid, nagu juba enne ütlesin, on 4 taset, ma viimases, aga siiski!) Olen juba kaks presentatsiooni pidanud tegema. Hetkel on meil ainult prantsuse keel, esmaspäevast hakkavad tunnid pihta.  Teisipäeva õhtul oli laseri mäng, mina seal ei käinud, sest olen seda mänginud, ei pakku mulle nii suurt huvi. Mulle meeldib paintball ja see adrenaliin, mis sellest saab ja kogu see action ja hirm haiget saada! Ohhh, kuidas tahaks seda mängida! Elina käis mängimas ja nii kui koju tuli, karjus õnnest :D Nimelt ta oli kogu seltskonnast (150) inimesest kokku 3 ja oma rühmas esimene :D Tubli tüdruk. Vähemalt nüüd ei karda ma enam temaga pimedas koju tulla. Hahahaha

Bubble Tea

Teisipäev veel peale kooli läksime ühte Pariisi Chinatownn'idest. Ausb see Belleville rajoonis. See on väike Chinatown, pmst paar tänavat ainult. Igatahes, kaasas olid siis meie grupi aasialased ja läksime jooma Bubble Tea'd. Ehk siis mullitee.. mina ei olnud sellest kunagi varem kuulnud. See kujutab endast siis väga magusat teed, mis on piimaga pooleks, ise valid, mis maitselist tahad ja siis seal sees on imelikud želeepallid. Neil polnud mitte mingit maitset. Üldiselt väga huvitav kogemus, ei saaks öelda küll, et see hea oli. Indoneesias ja Taiwanis pidi olema nii, et need mullid reaalselt maitsevad miskitmoodi ja need suus nagu plahvatavad pisut vms..

Sellised laevad siis sõidavad mööda Sein'i.
Väga tihe liiklus on sel jõel

Eile käisime Sein'i jõel väiksel kruiisil niiöelda. Sõitsime 1,5h mööda jõge laeval ja vaatasime ümbrust. Nii ilus oli! Oi, kuidas tahaks seal kunagi korterit omada, kuhu puhkama tulla :) Pariis on ikka tõeliselt ilus linn, täiesti lummav! Eriti õhtuti, kui on juba tänavatel pisut vähem rahvast liikvel, kuid kohvikud kõik täis. Lõpuks läks kõik, me meeletu suur seltskond edasi Eiffeli torni ette parki. Nägin esimest korda ära Eiffeli öötuledes. Uskumatu, kuidas mulle see metallist konstruktsioon meeldib. Iga korraga aina enam! Olen juba üsna paljudega meie seltskonnast jutule saanud ja sõbrunenud. On tekkinud juba selline mõnusam punt, kellega koos iga üritus hängida saab.

Täna oli plaan minna peale kooli shoppama, otsima jalanõusid ja vaatama niisama ringi, mis siin poodides pakutakse. Teame juba mõnda päris head ja suhteliselt odavat poodi, hinnad umbes samad, mis eesti poodides. Paraku me sinna ei jõudnud, minul juba kolmas päev pea valutab, migreeniline peavalu, nagu mul vahel on. Ikka päris kurnav on. Elina on niisama tõbine siin juba mitmendat päeva, nohune ja köhane ja kurk valutab. Ma loodan, et ma jään sellest rongist siiski maha. Ilmselt teeme uue katse homme. Täna ma rääkisin Karolinaga skype's juttu 4 tundi! Täiesti haiged inimesed, lõpuks muidugi pool aega olime lihtsalt tuimalt skype's edasi ja tegime omi asju :D

Aaa.. oooooo, üks asi veel, mille oleks peaaegu unustanud. Kooli läheme metrooga eks, metroo peatus on koolist ca 10-15 minuti kaugusel. Me peame minema mööda miskist ehituse moodi kohast, seal lihtsalt suur betoonaed ja sees kuhjade viisi liiva ja kruusa. Igatahes seal tee ääres pargivad koguaeg autod. Eriti palju on seal selliseid mikrobusse, vanad koledad ja valged, enamus siiski soditud. Seal istuvad koguaeg miskid naised umbes 40-50 aasta vanused. Näevad jubedad välja, näevad välja nagu prostid, ütleme otse. Elina vaidleb minuga, et äkki need on selle ehituse meeste naised jne ja nad lihtsalt elavad seal jne. Siiski, täna nägime kooli minnes ühte vana pässi autosse minemas, läks taha ruumi, naine läks järgi ja kardin tõmmati ette, koolist tulles ühte nooremat meest, pealtnäha jumala normaalse ja korraliku välimusega, samamoodi, koputas aknale, naine näitas, et võib tulla ja läks taha ruumi. Lisaks olid mõned naised väljas. Nad koguaeg ainult öösärkides ja napilt riides. Autod seest on ka sellised, et seal on ainult voodi taga ja siis mõnel isegi küünlad :D. Omamoodi huvitav, sellist asja juba muidu igapäev ei näe, aga nüüd ma siiski olen sunnitud nägema. Mul on missioon pilti teha neist salaja ;)

Laupäeval on siis laeval see pidu millest ma rääkisin ja lisaks tuleb mulle ilmselt Kristel külla. Ta on eesti tüdruk, kes õpib Rouen'is ja on kunagi Taebla päevilt olnud mu lasteaiakaaslane ja klassiõde :)

Praeguseks aga aitab küll!

Andke andeks, aga ma ei väsi veel nii pea
Eiffeli pildistamisest :D

Esimene koolipäev

Ärkasin hommikul kell 6, käisin pesemas ja läksin kaheksaks kooli. Jõudsime kohale pool tundi varem.. ups

Ma ei jää siin voodis eriti hästi magama, magama jäämine võtab kaua aega ja terve öö unelesin, ehk siis põhimõtteliselt maganud ei olegi. Lisaks, ega ei mõistnud ju enne kui pool 1 magama minna ka :D

Igatahes selline tunne oli hommikul nagu läheks esimesse klassi. Ärevus oli sees ja nii põnev. Oi meid on NII palju! Korraga on välisüliõpilasi 206, ulme! Esimene tund oli siis sissejuhatav tund, kus meile tutvustati pisut kooli ja räägiti Pariisist, hirmutati ka pisut, et ikka nii naiivsed ei oleks. :D Nägime lõpuks ära selle kontaktisiku, kellega terve aja oleme meilitsi suhelnud ja see, keda mina arvasin, et teisel pool arvutit istub, ei ole kaugeltki see, kes tegelikult oli. :D Ma kujutasin vaimusilmas ette sellist 40-50 aastast tüüpilist prantsuse daami, väheke lokkis juustega, selline poisipea tüüpi jne. Oo, ei! Noor, ilmselt maks 28 aastane mustanahaline naine. Kõigil oli, et what? Tema ongi, poleks uskunud. :D

Kõik ei ole nii nagu esialgu paistab, ehk siis meie koolil on 3 hoonet, kaks üsna lähestikku ja kolmas kaugemal. See hoone, kus meil põhiloengud ja kogu õppetöö toimuma hakkab oli täna esimest päeva avatud, ehk siis alles ehitatud hoone. Üldse selles rajoonis ainult ehitatakse! Kooli kõik hooned on renoveeritud ja kõik on uus ja peen, erinevalt sellest, mis siis aasta tagasi oli olnud. Google Maps'ist saab näha, milline välja nägi. :D

Peale sissejuhatavat loengut jagati meid prantsuse keele rühmadesse ja hakkas intensiivne prantsuse keele seminar pihta! Oi jumal! Ma olen viimases algajate grupis ehk siis üks enne keskmise taseme omi ja my god.. korralik juhe! Ma sain ikka täiega aru, kui ära ma selle poole aasta jooksul oma prantsuse keele olen unustanud ja kui roostes see ikkagi on! Ma saan aru, mida mulle räägitakse, aga vastamine on väga algeline! Õppejõud on väga tore ja abivalmis, räägib nii nagu prantslased ikka ehk KIIRESTI ja vuristades, aga kõrv peabki harjuma, ega sulle tavaelus keegi aeglaselt midagi räägigi. Siiski, need näod, mis siis intermediate and advanced gruppidest välja tulid olid priceless. :D Nii räige, kõik oleks nagu tonti näinud! Jagati ju esialgu gruppidesse ainult selle järgi, mis tasemel keegi arvas end olevat. :D Hahahaha, siiamaani ajab naerma. Samas ega mu enda nägu vist parem ei olnud, selleks ajaks oli mõistus juba päris süsi, ei jaganud enam midagi. Homseks juba kodutöö ka, jeei!

Õhtune plaan näeb täna Cafe Oz'i istuma minekut kogu seltskonnaga, kes huvi üles näitas. Saab näha, palju meid on kohal. Õnneks see kohvik meie juurest 15 minuti kaugusel. 

Aa.. oooo.. kolmapäeval lähme Seini jõele kruiisile ja siis laupäeval sama moodi, kuid siis on laeva peal pidu ;) Me gusta!

Eiffel

Hehei,

Veini & juustu

Reede terve päeva me lösutasime kodus. Kuidagi väga laisk päev oli, ei jaksanud üldse kuskile minna. Õhtul umbes kümne aeg läksime siis taaskord veinile, kus viimanegi kord. Seekord üritasime võtta seda juustu- ja lihavalikut, mida enne maininud olen, kuid ei läinud päris õnneks, saime ainult juustuvaliku :D Järelikult peame minema uuesti :D Aga juustuvalik oli väga hea ja sobis veini kõrvale ideaalselt. :) Peale seda jälle jäätist sööma. :p Ausalt, meil on kodu ligidal 2 imehead jäätise kohta ja see on üks paras nuhtlus! Hetkelgi tahaks jäätist .. mmmm

Laupäev oli jälle lebo, kuid me ei olnud ainult kodus! Laupäev oli see päev, kus meil oli pisikene pikniku moodi tegevus Louvre'i ees pargis (Jardin des Tuileries). Facebookis oli ennast tulijaks pannud 90+ inimest, kuid neist kohale jõudis midagi 40-50 vahel. Pole paha tulemus isegi. Meid on kokku tulnud tõesti ikka igalt poolt ja mina olen Eestist ainukene .. ei teagi, kas nutta või naerda. Muideks, üks väga huvitav seik sellest piknikust. Jäin pikemalt rääkima kahe brasiillasega, kui poiss ära läks, siis jäime Clarissaga edasi vestlema. Selgus, ET ta õpib Brasiilias ka rahvusvahelisi suhteid, teema läks edasi vanuse peale ja siis selgus, et ta on sündinud TÄPSELT samal aastal, päeval ja kuul! Nagu MISMÕTTES??? Mul jäi korraks ikka suu päris lahti! Ta on reaalselt II inimene, kellega ma tutvunud olen ja on minuga samal aastal, kuul ja päeval sündinud. Aga nagu.. suvaline inimene, istud kõrvuti ja räägid ja selgub see. Hea, et tal sama nimi ei ole. :D Vähemalt on mul nüüd keegi, kellega sünnipäeva veeta :)

Mis siis veel välja tuli on see, et meil ikka on rajooniga vedanud, just selles mõttes, et siin nii palju eri inimesi on ja palju turiste. Nimelt ollakse siin vigase prantsuse keele ja inglise keelega väga rahul, inimesed on ülisõbralikud ja püüavad sinust aru saada jne. Meil siin osad, kes elavad 'uhkemates' rajoonides, Champs de Elyzeés ja Eiffeli juures jne, on juba kogenud seda, kuidas inglise keelt neile ei räägita või kui üritavad prantsuse keelt purssida, siis vahetatakse automaatselt üle inglise keelele. Nimelt prantslased ei salli välismaalaste aksente nende kallile emakeelele.

Täna, pühapäeval magasin suhteliselt kaua ja nii sügavalt (ikka väga sügavalt, arvestades seda, et tualetti saab minu toast ja siin kostub kõik väga hästi läbi), et Elina ei julgenud mind üles äratada ja läks veel mõne kooli omaga Versailles'i lossi. Ei teadnudki, et tal see plaan oli. Igatahes ei lasknud ma sel ennast heidutada, koristasin veidi, tegin ennast korda ja läksin Eiffelit vaatama!!! Lõpuks ometi! Oi ma olin nagu väike laps kommipoes.. nii elevil! Ilm on täna ka imeilus, soe ja päike paistab, taevas on null pilve. Esimest korda sõitsin üksinda metrooga ja mul on juba päris selge, ei karda ära eksida enam, see süsteem ikka üllatavalt lihtne ja arusaadav siin. Midagi tõeliselt paeluvat on selles Eiffeli tornis minu jaoks. Ometi on ta lihtsalt üks suur roostevärvi asi.. Istusin seal all, vaatasin, kuidas massiliselt inimesi läks tornist üles (mina lähen siis, kui turismihooaeg on läbi, hetkel liiga palju inimesi ja tunglemist) ja lihtsalt naeratasin endamisi. Kõndisin siis edasi, et pilti saada, võtsin jäätist ja istusin pingil ja lihtsalt olin. Nii mõnus ja rahulik oli, kuidagi väga hea oli olla!

Minu kolm vaadet Eiffelile

Kauaks mul seda rahu ei olnud. Minuga püüdis ja lõpuks tegigi juttu üks araablane, Kashmiirist pärit, elab muidu Itaalias ja töötab Pariisis.. huvitav. Igatahes ma ei jaksanud temaga seal vaielda ja noormees oli nii elevil (ma ei tea miks), et lubasin tal siis ka mu kõrvale istuda ja rääkida, mõtlesin et olen sõbralik. Soovis ka mu numbrit, kuid valetasin, et mu enda telefon blokeeritud ja uuel nädalal teen prantsuse numbri. Kirjutas siis enda oma mulle iPod'i. Uskumatu ikka, noormees juba tegi kõik plaanid valmis, mida me tegema hakkame, kuhu sööma lähme ja mida kõike ta mulle näitab, kui ma talle helistan, kui pr numbri saan (ta jumala surmkindel, et ma helistan talle). Ausalt, ta entusiasm oli nii suur, et ta oleks mu kohe naiseks ka ilmselt võtnud, kui vaid oleks saanud ja asi nii lihtne oleks. Mitu korda jõudis mulle selle poole tunni jooksul öelda, kui ilus päev ikka täna on, eriti, kuna tutvus minuga ja blablabla..Igatahes jah, siit moraal.. ma enam üksinda Eiffeli juurde ei lähe ja seal ei istu. Ma ei jaksa nendega jaurata. Kui see Wass (see ta nimi muideks) vaid teaks, et ma ei helistagi talle :) Niuks

Käisime vaatasime täna oma kooli ka siis ära. Teekond sinna meie piirkonnast ei ole eriti meeldiv, peab metrood vahetama ja siis ka suht pika maa kõndima, et kooli juurde saada. Igatahes, kool on väike, no ikka väga väike! See ilmselt miski privaatkool mulle tundub.. Ausb ta suht sellises piirkonnas nagu Mustamäe ja Lasnamäe kokku panna. Suured kõrged korrusmajad, viaduktid ja maantee.

Aga, mis seal ikka. Homme kell 8 hommikul kooli ja elu lill!

Ma siis siin nüüd maiustan edasi ja lähen varsti magama

Mango ja vaarikas

Olge mõnusad!

Päev Louvre'is ja esimene Erasmuse pidu

Eile oli igas mõttes kultuurne, nii päeval muuseumis kui õhtul peol. 

Päeval saime Louvre'i ees Elinaga kokku veel ühe soome tüdrukuga ja ühe hispaania poisiga.

Kokku oli meil aega muuseumis seigelda umbes 4 tundi, selle aja jooksul ei näe seal ikka mitte midagi. Muuseum on MEELETULT suur! Kuna meil nii vähe aega oli, siis otsustasime tõmbenumbri ehk Mona Lisa esimesena ära vaadata. Nägimegi siis selle pisikese pildi ära, rahvamass, kes seal ees oli ja teda pildistas oli muljetavaldav. Ei tea, kas mu elu on nüüd täiuslik või? .. Peale seda jalutasime veel ringi nii kaua kui saime ja vaatasime kunsti. Oi, seal on nii detailseid ja imeilusaid maale! (: Hea uudis on see, et EL kodanikule, kes on alla 25 aasta vana, on Louvre'i külastus tasuta. Teoreetiliselt võin seal igapäev käima hakata. Aga ilmselt järgmine kord on siis, kui turistihooaeg on läbi, sest rahvast on murdu. Ühes saali osas on ajutised näitused, seega on alati ka midagi uut ja huvitavat vaadata :)

Louvre'is käidud, tulime koju tagasi, sest meie korteriomanik tuli läbi käima. Oli unustanud mu uksele rippuma mõned oma 'seksikad' ööriided, if you know what I mean .. ;) Ei tegelikult. proua on väga sõbralik ja armas :) Haah.. kõige parem nali on see, et ta arvas, et teine Elina koos oma sõbrannaga on midagi enamat kui lihtsalt sõbrad. :D

Õhtul siis saime kokku umbes 20 inimesega oma kursuselt pisut enne peo algust. Oi, oli see vast tsirkus.. keegi ei olnud arvestanud, et nii palju inimesi tuli, kuskile baari me ei mahtunud ja meil Elinaga ja veel mitmel olid kaasas oma joogid. Peale kokkusaamist kõndisime tund aega ringi, et leida kohta, kus üldse istuda ja juua, esmalt jalutasime klubi juurde, selgus, et seal pole küll kuskil lähedal pargi moodi asja ja siis liikusime tagasi kuni leidsime lõpuks pargi.. oi, kuidas ma ei salli sellist peata kana olekut. Õnneks sealt pargist avanes vaade Eifeli torni tipule, seega ma olin rahul. :D Nägin ta tipu ja võimsad prožektorid ära! Ühesõnaga seal seltskonnas oli kohe aru saada, kes on kuskilt lõuna poolt ja kes on põhja poolt. Hispaanlased olid täiesti 'mañana' meeleolus ja muidugi jäid hiljaks. 

Naised, naised ja mina ka

Kui lõpuks joogid joodud said, oli aeg seada sammud tagasi klubi juurde ja avastada, et seal ees on massiliselt inimesi ja nad on seal oodanud juba üle poole tunni, sest veel ei lasta sisse (klubi oli juba tund aega avatud btw). Ja mida siis geeniustest korraldajad üritasid? Eks ikka äristrateegiat arendada. Nimelt, kui teised näevad, et klubi ees ootab NII palju inimesi, siis ehk tuleb neid veel juurde! Seal me siis seisime TUND aega, totaalses kaoses, polnud mingit järjekorda, mitte midagi, inimesed lihtsalt olid seal. Kõige parem on see, et iga 5 minuti tagant käidi ütlemas, et 5 minuti pärast laseme sisse ja nii tund aega järjest. Ja kui siis lõpuks sisse lasti ei olnud korraldajad muidugi valmis selleks, mis toimus! Rahvas hakkas niimoodi sisse tunglema + garderoobi tekkis metsik järjekord. Ehk siis, kui välisuksest sisse said, siis ootasime kuskil 45 minutit pikas koridoris, et üldse tantsupõrandat näeks! Ärge küsige, miks me seal ootasime.. mul polnud võtit kaasas, üksi ma koju ei viitsinud minna ja Elinal ja teistel oli asi juba põhimõttes, et kui nii kaua on oodatud, siis lähme ka. Igatahes selleks ajaks, kui ma lõpuks peole jõudsin, oli ammu juba igasugune tuju läinud ja ma olin lihtsalt nii vihane ja tüdinenud! Seda seisu ei paranda alkohol ka! Jõin ühe rummikoksi ja tantsisin, õnneks oli muusika kuulatav!  Aga noo.. ega kõigi mõistus ei olegi nii arenenud ja peab lihtsalt evolutsioonile andeks andma :) Peol oli väga palju inimesi, rahvast oli igalt poolt maailmast ja kui juba peole pääsetud oldi, siis ka üksteist sealt leiti :D

Tagasi tulime umbes 3 ajal ja tulime taksoga. Alguses mõtlesime viimase metrooga koju tulla, see tuli kell 1, aga reaalselt peole saime me alles pool 1 (alates kella 23-st olime järjekorras). Takso on siin odav. Peopaigast koju kestis sõit umbes 30 minutit ja maksis see kahepeale 8€. Lasime ennast maha panna Moulin Rouge'i juures ja kõndisime sealt siis pisut maad jala koju. Avastasime taas, et meie asukoht on ikka turvaline. Tänavad nii valgustatud ja inimesi praktiliselt polnudki.

Täna ma olen ainult olesklenud, nii väsinud on olla. Vaatasin filmi " Snowhite and the Huntsmen" .. trailer oli kaasahaaravam, kui film ise. Ja siis Karolina saatis mulle ühe video ja siis ma olen terve aeg selle tüübi videosid vaadanud ja omaette naernud. :D Mulle meeldib selline haige huumor. Lisaks see laul ebareaalselt kummitab mul peas -.- Jagan seda teiegagi 

Head kuulamist! (Siin on link muidu peidus, jaaa ;))

Eks näis, kas teeb täna üldse midagi ..

Mul on säärelihased nii valusad pidevast mäkketõusmisest :D Tartlased.. ma saan nüüd aru, mida te tunnete !

Täna olin asjalik, lisaks sõbrunesin korterikaaslasega

Täna oli päev, kus ma ajasin korda oma kooliasjad. Ekslesin ringi koolisüsteemis (ma arvan, et eestlased peaksid tulema ja õpetama prantslastele korra loomist süsteemides), see on nii nõmedalt keeruline! Paljud loengud, mida üldse see semester võtta ei saa, on ikkagi süsteemis ja sa saad neile ennast registreerida, kui seda teed, siis on endal pärast probleeme need deklaratsioonid maha võtta ja ma ei tea mis sada häda veel. Igatahes ma loodan, et ma sain nüüd asjaga ühele poole ja ma ikkagi saan oma õppekava enam vähem järgida nii nagu mul see esialgu plaanis oli. Kogu selle süsteemi peale läks aega ca 3h!

Nüüd tuli aeg süüa. Tegin täna ise süüa, ei mängi enam rikast tudengit. Poes on väga imelikke asju müügil ja mina, kes ma näiteks sooviks niisama kanafileed või hakkliha millegagi kokku möksida, siis seda ma muidugi teha ei saa. Lihapoed on eraldi, neid ma veel ei ole leidnud. Poest haarasin eelmine päev enamvähem midagi, mis nagu kokku teeks mingisuguse toidu. Isegi päris hea oli ja seda tuli nii palju, et kui Elina ei ole nõus minuga koos seda sööma, siis selle nädala toitun ma sellest :D

Peale sööki olin edasi veel tubli ja õppisin prantsuse keelt. Peaks selle vist selgeks saama, mulle tundub .. oleks vist mõistlik ..? Igatahes ei tee tüüpilist koolisüsteemi vaid siis kasutan süsteemi ühe raamatu järgi, loodan, et mõjub. Tundub tegelikult loogiline esmalt 300 kõige rohkem kasutatavat sõna endale täiesti selgeks teha ja siis edasi kuulata raadiot ja lastesaateid :) Ehk hakkab külge. Proovida ju võib.

Alina loo algus

Oi ühe põneva asja oleks peaaegu unustanud. Kallid Helen ja Kalle tõid mulle Austriast ühe taime, millest peaks sirguma välja minu varjunimi "Alina". See pisut pikem lugu, aga Kalle sõber Tiit nimetas mind ükskord mingil arusaamatul kombel Alinaks ja noo.. ilmselgelt teades Helenit, siis sellest ma nii lihtsalt ei pääsenud. Nüüd see siis väike 'inside joke'. Saab näha, kas hakkab kasvama, ma ikka üritan tema arengut siin teiega jagada. Siis kui google translate oli oma töö ära teinud, sain selgeks, mis sellega peale peab hakkama selgus, et visamad vennikesed kasvavad kuni 90 cm pikkusteks.. niisiis, pöidlad pihku, mis muud !!

Veinivines

Täna läks ära siis Elina sõbranna, kes tal siin külas oli. Nüüd olemegi siin täitsa kahekesi. Tegime täna väikse date-night'i. Jalutasime ringi ja käisime ühes armsas kohvik/restoranis veini joomas. Kõrvallaud tellis NII isuäratava taldrikutäie juustu- ja vorstivaliku, et me peame sinna KINDLASTI tagasi minema ja seda proovima! Täna olid juba kõhud täis. Ilmselt hinda ei soovi teada :) Jõime veini ja rääkisime juttu. Meil on üllatavalt palju ühist ja me oleme üsnagi palju sarnased, oma iseloomu ja vaadete poolest. Mulle see tüdruk väga meeldib (:

Ma üha enam armun sellesse linna

Peale veinitamist oli aeg pisut ringi jalutada. Käisime täna vaatamas meie rajooni teist vaatamisväärsust-  Sacre Coeur'i kirikut. Meeletult suur! Meenutab pisut Aladdini lossi :D Tee Sacre Coeur'ini oli vägev! Taaskord nii palju restorane ja ilusaid maju, muidugi ka palju mäkketõuse! Igatahes meil on nüüd plaan Elina ja veel kolme tüdrukuga, kes siin rajoonis elavad, kaks korda nädalas jooksmas käia. Saame näha kauaks seda entustiasmi on, arvestades seda maastikku siin :D Samas jällegi.. ei ole igav joosta, silm puhkab siin ringi liikudes :)

Hea koht, kus trepijooksu harrastada

Õhtu vaade Pariisile Sacre Coeuri'lt läbi seebikarbi

Kiriku juures oli positiivne see, et seal on palju immigrante, kes oma nodi müüvad ja igaüks pöördus minu juurde (русский говорить?). Normaalne! Ehk aitab esialgu kolmest keelest, mida ma samal ajal rääkima pean hakkama? Täna just arutasime Elinaga, et kodukeel on meil soome keel (kusjuures täna avastasin ennast omaette soome keeles mõtlemas.. hakkab pihta see nali..), koolis õpime inglise keeles ja elu väljaspool kodu käib prantsuse keeles. Samas NII VÄGEV! o.O

Sacre Coeur oma täies hiilguses

Siin me Elinad siis oleme. Esialgu peab sellest
piisama.

Homme lähme veel mõne koolikaaslasega Louvre'i avastama ja seal lähedal olevasse parki piknikule. Uujeee

Aitab nüüd küll tänaseks, homme ehk jälle ;)
Peace.

Vaade läbi minu silmade

Täna nagu eelpool lubatud olin tubli, koristasin oma toa ära, pakkisin asjad lahti ja avastasin ümbruskonda.

Minu toa üks pool

Olen lisanud nüüd ka suuremal määral pilte, et saaksite aimu natukene, mis mu ümber toimub.

.. ja toa teine pool

Nagu ma juba maininud olen, siis meie korter on pisikene. Ega 34 ruutu naljaasi ei ole :D. Korter on väga hubane, juba nii kodune. Ma ei mäleta enam, kas ma juba mainisin, aga me elame esimesel korrusel ja kui teisest toast akna lahti teed, siis see avaneb kohe tänavale. Eile kui esimest korda aknast välja vaatasin, siis ehmatasin korralikult. Just üks mees kõndis sealt mööda, minuga umbes samal kõrgusel. Kui tahta saab kohe kaela hüpata.

3 pilti on tehtud panoraamvõttega ja on aru saada, et mul on vaja veel harjutada :) Aimu saab ikka.

Aa.. ja kodukeel on meil soome keel :) Kui ma poolaasta lõpuks prantsuse keelt selgeks ei saa, siis vähemalt oma soome keele olen küll korralikult üles soojendanud! :D

Lihtne tudengiköök (tegin omaarust panoraampildi,
professionaalsust näeb kraanikausist)

Köök on meil tibatillukene, sinna kahekesi mahub vaevu ära. :p Saate aimu kui seisate kuskile ja sirutate oma käed välja, umbes nii suur see köök kõigist neljast küljest ongi.

Maal mu voodi kohal (:

Kodutänav on meil ümberolevatest tänavatest kõige vaiksem. Selles tänavas ei ole peale ühe baari rohkem väga midagi ja seetõttu inimesed väga ei käi ja tänav on vaikne. Nii kui nurga taha jõuad, on inimeste massid teedel ja suurlinna lärm kõrvus kumamas. Need kaks päeva, mis ringi olen käinud pole kordagi tekkinud tunnet, et oleks ohtlik või ebamugav olla. Ilmselt kuna nii palju on rahvast, siis keegi ei teegi midagi.

Tohutult palju on siin mustanahalisi inimesi, päris värskendav ja huvitav vaatepilt, arvestades sellega, et Eestis põhimõtteliselt ainult
valged ongi, siin jällegi suht vastupidi. Aga noo eks see meie rajoon ole kuulus ka oma mitmekülgsuse poolest, see ongi selline 'eksootiline' ja Pariisi üks 'ohtlikumaid' niiöelda. Aga me oleme paremate rajoonide äärealal, seega pole muretsemiseks põhjust. Igatahes ma olen väga rahul!

Kodutänav. Meie maja on selle kollase sildiga.
Kõrval see sinine on baar

Tee äär täis kohvikuid ja restorane

Põhimõtteliselt tänav, kus on ka Mouline Rouge (täpsemalt Mouline Rouge'ist vasakule poole jääb) võiks öelda, et on nagu 'punaste laternate' tänav. Mõlemad tee pooled on sekspoode täis. Need on üksteise kõrval, vahepeale on ära eksinud paar suveniiripoodi ja siis mõni baar/restoran. Käisin täna ka oma elu esimeses sekspoes ära. Algul väga ei saanud arugi, kuna aknal olid lihtsalt seksuaalse alatooniga väiksed naljavidinad, aga kui sisse astusin ja vidinatest mööda vaatasin ja hulgaliselt erinevaid vibraatoreid nägin, siis mõistsin, et olen hoopis 'sellisesse' poodi sattunud. Poemüüja oli pisut muhelev, et mis me kolm heledapäist tütarlast seal niimoodi uurime. :D Üldiselt huvitav, Eestis ei ole kunagi julgenud minna.. ei tea isegi miks.. aga nüüd siis käidud!  Muidugi lisaks sekspoodidele on igasugu kohakesed, kus pakutakse striptiisi ja sületantsu. Meesteparadiis

'Punaste laternate tänav' ehk siis sekspood sekspoe järel.
Mõlemal tee poolel nii

Ülimaitsev vaarikasorbett!

 Juba teist päeva söön ülimaitsvat sorbetti! Vaarikamaitseline on mu lemmikuks saanud. Nii mahlane ja mõnus. Ringi käies avastasin ühe poe aknalt armsad joogipudelid, peaks proovima, mida need endast kujutavad. Armsad paksud ümmargused mehikesed :)

Nii armsad joogipudelid :)

Lisaks saan lõpuks ka Starbucksis ära käia ja oma silma ja maitsemeeltega veenduda, kas see ikka on koht, mis kogu oma kuulsust ja sahinat väärt on :) Teine Elina igatahes on rahul!

Lõpuks!

Ja nüüd siis maiuspala ise. Loodetavasti tekitab see teis tunde, et olete kohekohe mulle külla tulemas!

Tõepoolest melu ja rahvamass, mis selle koha ümer on, on meeletu! Hordide viisi turiste on päeval seal ees, teevad kõik pilte, kes käivad sees ekskursioonil (ma oletan, sest päeval etendusi ei ole), kes niisama luusivad kurikuulsal paigal ringi.

Väike panoraamihakatis taaskord. Elu käib

Kurikuulus Mouline Rouge siis

 Nagu te kõik võite lugeda, siis käib siin ülivõrdes kirjutamine ja suur uudisishimu. Ma olen lihsatlt NII rahul selle rajooniga! Ma tundsin sellisest melust, segadusest, mõnes mõttes korralagedusest väga puudust, ma tundsin, et ma vajan vaheldust 'korras ja täpsest' Eestist. See on täpselt see, mida ma oma silmis suurlinnana ette kujutasin! Küll ma miski aeg hakkan vinguma ka, kui tüdinenud ma sellest olen või kuidas mulle inimesed enam ei meeldi jne.. aga see aeg on veel ees ja kes teab, võibolla ei tulegi ..

Lõpetuseks tahtsin veel öelda, et kallis Elise kirjutas mulle hästi armsa ja südamliku kirja, mis mul pisut silma märjaks võttis :) Aitäh sulle kallike!

Sõbrad ja muidu kallid erilised lähedased inimesed, ma ei ole teid unustanud. Minult täna juba küsiti, kas jään siia nüüd elama? Veel vara öelda. Kindlasti tulen tagasi, siis kui peab, aga iial ei või teada, mis edasi saama hakkab :)