Eiffel

Hehei,

Veini & juustu

Reede terve päeva me lösutasime kodus. Kuidagi väga laisk päev oli, ei jaksanud üldse kuskile minna. Õhtul umbes kümne aeg läksime siis taaskord veinile, kus viimanegi kord. Seekord üritasime võtta seda juustu- ja lihavalikut, mida enne maininud olen, kuid ei läinud päris õnneks, saime ainult juustuvaliku :D Järelikult peame minema uuesti :D Aga juustuvalik oli väga hea ja sobis veini kõrvale ideaalselt. :) Peale seda jälle jäätist sööma. :p Ausalt, meil on kodu ligidal 2 imehead jäätise kohta ja see on üks paras nuhtlus! Hetkelgi tahaks jäätist .. mmmm

Laupäev oli jälle lebo, kuid me ei olnud ainult kodus! Laupäev oli see päev, kus meil oli pisikene pikniku moodi tegevus Louvre'i ees pargis (Jardin des Tuileries). Facebookis oli ennast tulijaks pannud 90+ inimest, kuid neist kohale jõudis midagi 40-50 vahel. Pole paha tulemus isegi. Meid on kokku tulnud tõesti ikka igalt poolt ja mina olen Eestist ainukene .. ei teagi, kas nutta või naerda. Muideks, üks väga huvitav seik sellest piknikust. Jäin pikemalt rääkima kahe brasiillasega, kui poiss ära läks, siis jäime Clarissaga edasi vestlema. Selgus, ET ta õpib Brasiilias ka rahvusvahelisi suhteid, teema läks edasi vanuse peale ja siis selgus, et ta on sündinud TÄPSELT samal aastal, päeval ja kuul! Nagu MISMÕTTES??? Mul jäi korraks ikka suu päris lahti! Ta on reaalselt II inimene, kellega ma tutvunud olen ja on minuga samal aastal, kuul ja päeval sündinud. Aga nagu.. suvaline inimene, istud kõrvuti ja räägid ja selgub see. Hea, et tal sama nimi ei ole. :D Vähemalt on mul nüüd keegi, kellega sünnipäeva veeta :)

Mis siis veel välja tuli on see, et meil ikka on rajooniga vedanud, just selles mõttes, et siin nii palju eri inimesi on ja palju turiste. Nimelt ollakse siin vigase prantsuse keele ja inglise keelega väga rahul, inimesed on ülisõbralikud ja püüavad sinust aru saada jne. Meil siin osad, kes elavad 'uhkemates' rajoonides, Champs de Elyzeés ja Eiffeli juures jne, on juba kogenud seda, kuidas inglise keelt neile ei räägita või kui üritavad prantsuse keelt purssida, siis vahetatakse automaatselt üle inglise keelele. Nimelt prantslased ei salli välismaalaste aksente nende kallile emakeelele.

Täna, pühapäeval magasin suhteliselt kaua ja nii sügavalt (ikka väga sügavalt, arvestades seda, et tualetti saab minu toast ja siin kostub kõik väga hästi läbi), et Elina ei julgenud mind üles äratada ja läks veel mõne kooli omaga Versailles'i lossi. Ei teadnudki, et tal see plaan oli. Igatahes ei lasknud ma sel ennast heidutada, koristasin veidi, tegin ennast korda ja läksin Eiffelit vaatama!!! Lõpuks ometi! Oi ma olin nagu väike laps kommipoes.. nii elevil! Ilm on täna ka imeilus, soe ja päike paistab, taevas on null pilve. Esimest korda sõitsin üksinda metrooga ja mul on juba päris selge, ei karda ära eksida enam, see süsteem ikka üllatavalt lihtne ja arusaadav siin. Midagi tõeliselt paeluvat on selles Eiffeli tornis minu jaoks. Ometi on ta lihtsalt üks suur roostevärvi asi.. Istusin seal all, vaatasin, kuidas massiliselt inimesi läks tornist üles (mina lähen siis, kui turismihooaeg on läbi, hetkel liiga palju inimesi ja tunglemist) ja lihtsalt naeratasin endamisi. Kõndisin siis edasi, et pilti saada, võtsin jäätist ja istusin pingil ja lihtsalt olin. Nii mõnus ja rahulik oli, kuidagi väga hea oli olla!

Minu kolm vaadet Eiffelile

Kauaks mul seda rahu ei olnud. Minuga püüdis ja lõpuks tegigi juttu üks araablane, Kashmiirist pärit, elab muidu Itaalias ja töötab Pariisis.. huvitav. Igatahes ma ei jaksanud temaga seal vaielda ja noormees oli nii elevil (ma ei tea miks), et lubasin tal siis ka mu kõrvale istuda ja rääkida, mõtlesin et olen sõbralik. Soovis ka mu numbrit, kuid valetasin, et mu enda telefon blokeeritud ja uuel nädalal teen prantsuse numbri. Kirjutas siis enda oma mulle iPod'i. Uskumatu ikka, noormees juba tegi kõik plaanid valmis, mida me tegema hakkame, kuhu sööma lähme ja mida kõike ta mulle näitab, kui ma talle helistan, kui pr numbri saan (ta jumala surmkindel, et ma helistan talle). Ausalt, ta entusiasm oli nii suur, et ta oleks mu kohe naiseks ka ilmselt võtnud, kui vaid oleks saanud ja asi nii lihtne oleks. Mitu korda jõudis mulle selle poole tunni jooksul öelda, kui ilus päev ikka täna on, eriti, kuna tutvus minuga ja blablabla..Igatahes jah, siit moraal.. ma enam üksinda Eiffeli juurde ei lähe ja seal ei istu. Ma ei jaksa nendega jaurata. Kui see Wass (see ta nimi muideks) vaid teaks, et ma ei helistagi talle :) Niuks

Käisime vaatasime täna oma kooli ka siis ära. Teekond sinna meie piirkonnast ei ole eriti meeldiv, peab metrood vahetama ja siis ka suht pika maa kõndima, et kooli juurde saada. Igatahes, kool on väike, no ikka väga väike! See ilmselt miski privaatkool mulle tundub.. Ausb ta suht sellises piirkonnas nagu Mustamäe ja Lasnamäe kokku panna. Suured kõrged korrusmajad, viaduktid ja maantee.

Aga, mis seal ikka. Homme kell 8 hommikul kooli ja elu lill!

Ma siis siin nüüd maiustan edasi ja lähen varsti magama

Mango ja vaarikas

Olge mõnusad!