Monday, November 26, 2012

Tubli tüdruk

Eelmisel nädalal olin mina tubli tüdruk, ei käinud peol! Ja teate, kohe täitsa hea on olla, rohkem puhanud, kuigi ma ikka veel jauran oma unerütmiga.

Viimati postitasin reedel, mil käisin La Défence'is jõuluturul ja hiljem Vapianos Ceasari salatit söömas. :p Nii hea oli taaskord! Õhtut sisustasime Elinaga kahekesi, esialgu olin mina niisama arvutis ja järsku kolis ta minu tuppa, istus mu voodile maha ja avas Glamour'i ajakirja artikli: 100 seksikaimat meest maailmas. Ütleme nii, et meil oli õhtu otsa tegevust peale seda :D Esiteks, üle poole selle listi meestest on ikka väga kaugel seksikusest! Ma tõesti ei tea, mis vaegnägelik selle artikli valmis tegi. Kel huvi, guugeldage ja ma usun, et nõustute minuga. Üldiselt oli meil siiski lõbus, naersime omaette ja guugeldasime siin mehi edasi + näitasin Elinale Ne-Yo - Lazy Love videot ja 30 Seconds to Mars - Hurricane originaalvarianti :p

Laupäeval koristasime korterit, sest Elina sõbranna tuli pühapäeval siia. Peale koristamist läksime Anu'le sünnipäeva kinki otsima. Ostsime talle Tarzani kostüümis mehekujuga veinipudeliavaja, mille metalne osa on väga strateegilise kohapeal ja käib üles-alla :D + siis lisaks veini, mida avada saaks. Õhtul siis olime sünnipäeval. Sünnipäev oli mõnus, rahulik ja torti sai ka :). Kuna Anu elab prantslastega koos, siis kuulsime seal ka igast huvitavat muusikat, mida prantslased kuulavad ja üks laul on mul siiamaani peas, minu meelest tõeliselt mõnus: http://www.youtube.com/watch?v=IjJApJtFPY4
Edasi läks ülejäänud seltskond HideOut baari järjekordselt, ma keeldusin sinna minemast ja ega ei olnud peotuju ka. Lisaks olin endale selleks nädalaks lubanud, et ma peole ei lähe ning suutsin seda pidada.

Pühapäeval saabus hommikul siia Elina sõber, lisaks nägin ka Kristit ja Kristelit, kellega kunagi koos Taeblas sai koolis käidud :) Tulid jätsid oma kotid siia, et linnas ringi avastada. Mina aga olin pühapäeval tubli. Käisin pesemas, tegin ennast korda, panin iPodi tööle ja läksin ringi jalutama. Meil siin ümberringi tänavad mäest üles ja alla, ma siis kiiremas tempos jalutasin ringi. Rahvast oli muidugi metsikult, kui Sacre Coeur'i juurde jõudsin, seal pidi teiste järel toppama. Emmi ja Elina olid selleks ajaks kuskil kesklinnas ja pidid minema hiljem Eiffeli torni tippu. Mina siis otsustasin nendega seal liituda ja kõndisin meie kodu juurest sinna, nii 6km lisaks mu eelnevale mägikõnnile. Mulle nii meeldib see jalutuskäik Eiffeli juurde, ilus on. Lõpuks me siiski Eiffeli üles ei läinud, pikad järjekorrad jälle :D Mul suht savi veel, nagunii saab sinna tippu veel mindud ja see järjekord ära kannatatud. Peale seda tegin Emmist ja Elinast laheda pildi.
Siis tulin koju, jumala nälgas, sest viimati olin hommikust söönud. Tahtsin seekord proovida midagi teistsugust. Ükskord sattusin facebookis pildi peale ja otsustasin ise järgi teha. Tulemus vinge ja maitsev :p

Täna, esmaspäeval käisin oma kohustusliku iganädalase toidupoe tiiru ära ja nüüd nädalaks peaks jälle rahu majas olema. Lisaks olen täna ka õppinud! Nagu ma ükskord mainisin, siis ma plaanin pisut ette õppida, et eksamiteks pigem korrata kui otsast õppimist alustada. Ei saa lubada ühtegi läbikukkumist endale! 

See ja järgmine nädal saavad mulle tegusad olema kooli suhtes, mul on järgmisel nädalal 2 grupitööd vaja esitada järjekordselt. Hoidke mulle pöialt, et seekord paremini läheks kui viimane kord! Ma tõesti ei jaksa siin raksu minna kellegagi!
Emmi ja Elina Eiffelga :p
Mairi juba nõudis ka sellist vinget pilti :D

Friday, November 23, 2012

La Défence

Taaskord uitasin oma uude lemmikpaika.
Vaieldamatult lemmik koht, kus olla, kui on pime.
Sealne jõuluturg on ka jõuluturu moodi, ainult, et muusika mööda. Kes laseb jõuluturul miskeid brasiilia tantsuhitte? Vastus: Pranstlane









Wednesday, November 21, 2012

Pariisi moodi

Seekord teen teistmoodi postituse. Ei anna sedakorda ülevaadet, mis ma vahepeal teinud olen, vaid annan hoopis väikse pildi sellest, mis see Pariisi elu siin endast õige kujutab. Ma olen maininud senimaani pariislaste ülbust, metroosid, tänavapilti jne .. aga seekord natukene täpsemalt. Aga sellest tuleb ka pikk postitus! Pange vaim ja silmad valmis ;).


Alustan metroost, sest seal veedab suurem osa pariislasi enamuse oma päevast ja elust. 
Metrooliiklus on üldiselt väga hästi organiseeritud, jaamades on olemas ümbruskonna kaardid, igalpool on viidad, niiet miski arusaamatuks ei jää + igas jaamas on olemas infopunkt, kust saab väikseid metrookaarte võtta ja vajadusel abi küsida. Siin tuleb arvestada sellega, et üldiselt inglise keelt ei räägita! Muidu ainus prantsuse keelne sõna, mida teadma peaks, on: 'sortie' ehk väljapääs :D Tihtipeale tervitab sind metroojaamas selline õrn kusehais :) Nimelt, kodutud sätivad ennast ööks sinna magama, viimastele metroodele minnes on juba näha, kuidas nad vaikselt kohtasid sisse hakkavad võtma, ega neid vist sealt ära ei aeta ka, mul on selline tunne. 
Eluline õppetund metrooga liikudes, kui tahad oma asjad alles hoida: käekottidel lukud alati kinni ning kott enda ette rippuma, seljakottides välistaskutesse mitte midagi panna, telefoni taskus mitte hoida, eriti poistel! Sorri, teil ei ole üldiselt liibuvaid pükse, kust telefoni kätte ei saa :) ja rahakotti ammugi mitte taskus hoida! Oi need taskuvargad siin on osavad! Lihtsalt jooksevad sinust mööda ja haaravad telefoni käest. Kõige levinum variant on enne uste sulgemist haarata telefon käest, kes parasjagu ukse juures sellega sõnumit saadab või midagi muud teeb. Olen isegi näinud! 
Alati leiad metroost inimesi, kes soovivad, et neile raha annaksid. Kes on või mängib invaliidi, kes muidu kerjus ja enamus siiski mängivad miskit pilli. Kõige parem viis nende või ükskõik kelle teise ignoreerimiseks on olla kõrvaklapid peas ja lihtsalt mitte välja teha. Nii käitub suur enamus inimesi ning midagi imelikku siin ei ole. Pariislase suhtumine: ma ei tea sind, mind ei huvita! Lihtne.
1-2 tsooni ühekorra pilet 1,70€, 10 pakk ühekordseit pileteid 12.80€, kuukaart 60€ (mina sõidan kuukaardiga). Kes nüüd viriseb, et tallinnas transport kallis on? :D


Liiklus maapeal.
Tunda on lõunamaa mõju :D Mina isiklikult siin nõus sõitma ei oleks, samamoodi nagu ma ei ole nõus sõitmas Itaalias. Suht metsik kihutamine käib siin autodega ning igast vahest, kust vähegi saab, ilmub välja miski rollerihakatis. Rollerihakatis seetõttu, et siin on ikka selliseid imemasinaid liikumas, et ise ka ei usu oma silmi. Kui nüüd mõelda, siis ma ei ole veel kuskil kiirusepiirangu märki näinud .. Autodest kaaluvad üle igasugused väiksed autod, olgu need siis Smart, Renault Twingo, nende oma au ja uhkus Peugeot, Mini, Toyota iQ jne. Ehk siis väiksed autod! Enamustel autodel on kuskil miski mölk. Ise nägin ükspäev alles, kuidas üks autojuht oma linnamaasturiga ehitusala piirdele küljega otsa sõitis, niiet väike mölk jäi. Vaatas korra, ei teinud teist nägugi ja sõitis edasi. Eestis oleks päris närvis inimesed :D Õnneks valgusfoore siin jälgitakse, nende värvid siin ikka autojuhtidele loevad, ei loe küll nii palju jalakäiale. Ka politsei ees võid punase tulega üle tee minna, kui autosid ei ole või siis kui otseselt liiklust ei sega. Isiklikult tõestatud fakt, ei ole uhke selle üle, aga noo ei viitsi oodata.
Mis veel, tanklad on väga imelikes kohtades. Lihtsalt suvaliselt kuskil teeääres, suht märkamatud. Selliseid märgistatud nagu meil põhjamaal on, ei ole siin. Pole ruumi selleks ilmselt. Ehk siis teine probleem võõrale inimesele, sest ma isiklikult küll ei oskaks kuskile poole sõita, et tankida ja arvestades liikluse kiirust ja kohati kaootilisust, siis mööda sõitmise võimalus on päris suur.
Mainin siinkohal ära ka taksoliikluse. Taksodel on peal sellised taksomärgid, mis on vastavalt roheline - punane - kollane. Nagu valgusfoor. Takso sõita on suht odav ma ütleks, sama hinnamäär, mis tallinnas, isegi väiksem ma ütleks, arvestades, et siin on ikka kordades pikemad vahemaad. Kui taksosse istuda neljakesi, siis lisandub hinnale 3-4€.. täiesti mõttetu mu meelest. 

Väike meeldetuletus tänavapildist
Üldine tänavapilt.
Ma olen siin erinevates postitustes maininud ka juba seda teemat, siiski kordan selle üle. 
Pariisis sees elab 2,5 miljonit inimest, koos äärealaga on kokku umbes 5 miljonit, seega ei ole ime, et siin kunagi liikuda ruumi ei ole ja keegi on pidevalt kuskil jalus. Suurlinnarõõm :) Tänavad on kitsad, tõesti on. Tänavatele on avatud igasugused väiksed poed ja restoranid omavad väljasistumiseks kohti, seega ruumi on veel vähem. Ja nii kõik seal tunglevad. Täiesti lootusetu on kõndida turismipiirkondades, mul on alati hirm, et keegi haarab mu käekoti kaasa mulle endale märkamatult. See on väga reaalne, sest inimesed on nii üksteise otsas. Kui neist piirkondadest välja saad, ehk lähed lihtsalt natukene kõrvalisemaid tänavaid pidi, on kõik palju parem, inimesi vähem ja saad nautida pariisi ilu. Nagu ma juba maininud olen, siis on siin igast värvi ja kujuga inimesi, tohutult on mustanahalisi ja asiaate. Mida ma kindlasti veel maininud varem ei ole, on see, kui paljudel prantslastel on koerad! Hullumeelne. Igal teisel on koer ja seetõttu on suur tõenäosus astuda mõne väljaheitte peale :). Üldiselt nagu suurlinnadele vist omane on, on siin suhteliselt räpane, õhtuks ajavad prügikastid üle ja teeääred on igast sodi täis. Muidugi prügikastiks ei saa siin küll neid kogumiskohti nimetada, sest need on lihtsalt suured läbipaistvad kilekotid, mis on minu meelest tõeliselt silma riivav. Mõnel tänaval saadab sind selline mõnus pissihais, ega häda ei anna ju häbeneda. 
Veel, mis kindlasti silma hakkab, on tohutu hulk igasugu kerjuseid, levinud on mustlased ja vanad inimesed. Istuvad üldiselt teeääres väikeste sildikestega ja topsid jalgade ees. Andekamad on võtnud endale koerad, kes neil truult süles istuvad ja magavad. Päris kesklinnast väljapoole, 17 rajoon näiteks, kus mu kool on, seal on telefoniputkades kohvrid, kuskil seina ääres või maas madratsid, võib näha ka telke, kuhu siis ööseks magama minnakse. Kohvrites on nende kodutude riided ja mida iganes nad veel omavad. 
Kui suudad ennast kõigest sellest välja lõigata ja lihtsalt olla, siis on pariis tõeliselt ilus linn. Mulle meeldib siin ringijalutada, sest see arhitektuur on lihtsalt vapustav. :)


Korterid pariisis.
Ma olen nüüdseks käinud päris mitmes erinevas korteris ja igakord ma mõtlen, mis ime planeeringuga need on :D. Esiteks on korterid siin kallid ja väikesed ja väga hästi läbikostuvad. Majad, kus korterid asuvad on väga vanad ja tihtipeale ragisevate keerdtreppidega. Võib ilusti öelda, et siin elad nagu väikses karbis, ainult et maksad selle eest metsikut hinda. Meie 32 ruutmeetrine korter maksab 980€ kuus, samas rajoonis elavad ka Nina ja Katharina ning nemad maksavad 1300€, umbes sama suure korteri eest, kuigi meil Elinaga on kaks eraldi tuba, neil aga üks suur tuba, kust läheb trepp üles magamistuppa, ehk siis nad jagavad voodit. Ükskõik, kus sa siin elad, siis probleem on sama: läbikostuvus tubades on lihtsalt nii hea, et selline tunne, nagu uksi või seinu vahel ei olekski, samamoodi kostub väga hästi läbi, mis üleval või all korteris toimub. Üldiselt privaatsus suht puudub. Ilmselt see ei käi suurte ja kalliste korterite kohta, aga neist ma ei tea midagi, sest mul pole 3000€ maksta uhkema korteri eest. Kuigi, kui nüüd mõelda, siis majad on ikka igalpool vanad,  ehitustüüp ja planeering suht sama.. seega ma ei usu, et miski väga teine on. Ainult uuemates, modernsemates majades ilmselt on asi parem. Kui ma siin alguses kortereid vaatasin, siis üks levinumaid tüüpe on stuudio, ehk siis ühetoaline, kus su käeulatuses on KÕIK, need on siis 12 ruutmeetrised kastikesed, mis keskmiselt olenevalt asukohast maksavad 700-1000€.
Üks väga huvitav korter on Mennol ja ta tüdrukul. Nende korter on teokarbi planeeringuga. Astud uksest sisse oled kohe suure toa keskel, sinust vasakule jääb wc ja imetilluke köök, paremale või pigem otse jääb uks magamistuppa, sealt edasi läheb dushiruum, mis paikneb nii, et köögi ja dushiruumi sein on sama.. loodan, et saite aru, mida ma mõtlesin. Analoogne planeering on suht igalpool.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et siin on hea diil see, kui saad endale väikse korteri kalli hinna eest :D Niimoodi need pariislased elavad. Nagu etendusel öeldi, siis pole ime, et pariislane masenduse on, kui elab pisikeses karbis, mille eest maksab pool oma palka.


Väljas söömine ja joomine.
Valik, kuhu sööma või niisama istuma ja rüüpama minna, on meeletu! Meil on kujunenud selline väike muster, et korra nädalas oleme üldiselt välja sööma läinud, sest kord nädalas tekib see päev, kus külmkapp on juba suhteliselt tühi ja ei jaksa mõelda ega süüa teha. Tegemist on ikka üsna kalli lõbuga siiski. Iga kord oleme käinud erinevas kohas, sest olgem ausad, ei ole veel leidnud kohta, kuhu teist korda minna tahaks :) Välja arvatud see üks itaalia koht, aga igakord itaalia toitu ka ei taha. Mis ma senimaani ütleks on see, et pastasid ei tasu võtta mujalt, kui itaalia restodest. Olen kahel korral võtnud ja mõlemal korral pettunud. Mis see restoran siis üldiselt pakub? Pakub erinevaid lihasid FRIIKARTULITEGA ja külma kastmega, kui kastet üldse on !!!! Eelmine nädal valisin pardiliha eelkõige seetõttu, et see ei olnud friikartulitega. Kohe õige toidu nägu oli teine. Lisaks on siin toidud minu jaoks alati väga maitsetud ja magedad, ei ole tegelased siin maitseainetega väga sinapeal vist .. Mis puudutab teenindust, siis see on suht algeline. Silma hakkab see, et suurem osa ettekandjaid on mehed, mis on eestilse vastupidine. Teine asi on see, et üldiselt sind teenindatakse suhr kiiresti, kuigi eesti mõistes päris aeglaselt siiski, teenindaja on üldiselt ükskõikne, võtab sult tellimuse, midagi juurde ei küsi, tuleb toob sulle kunagi joogi ja toidu ja siis hiljem arve, kui oled juba tükk aega käega vehkinud :). Arve lüüakse kõik kokku, eraldi arveid ei teha. Üldiselt vaata ise, kuidas jagatud omavahel saad. Ma ei ole käinud mingites ülipeenetes kohtades, seega ma ei oska öelda, kas ja kui palju parem seal kõik on, ilmselt on, aga olgem ausad, hinnad on ikka väga krõbedad. Keskmiselt maksab praad või pasta 11-20€, toitvam toit on nii 13-15€ + sinna juurde mahl või karastusjook, mis on 3-5€. Mahlal, karstusjoogil ja veel ei ole põhimõtteliselt hinnavahet. Saab tellida ka kannu lauavett, mis ei maksa midagi. Pariislane sööb siiski väga tihti väljas, alati on restoranid/baarid täis rahvast. Paljud restoranid avavad kell 7, sest siis on tüüpiline aeg, millal pariislane sööma tuleb, varem on paljud kohad kinni, mis keskenduvad eelkõige söögile.
Nüüd siis baarid. Selle kohta ei ole palju öelda. Baare on nii igasuguseid taaskord, kuid igalpool suht sama hind. Õlu on kuni 5€, tavaliselt 4-5€, kokteilid 8-10€, shotid 3-6€ tükk. Kallis see väljas joomine :D Kõige parem nali on minu meelest happy hour :D See tõesti kestab tunni ja üldiselt alates kell 6-7, kes läheb nii vara baari õlle jooma, öelge mulle? :D Normaalne oleks 9-10 minu arust.


Tavaline õhtu Mix Club'is
Pidutsemine.
Nii, nagu te ilmselt lugenud olete, siis ma olen päris tihti kuskil peol. Raske see erasmuslase elu.
Me oleme siiski suht koonrid pidutsejad, otsime välja peod, kuhu saab tasuta sisse ja siis lähme, enne napsitame kellegi juures ja klubis üldiselt midagi ei osta. Seni meeldivad mulle kaks klubi kõige rohkem: Pallais Maillot ja Mix Club. Meeldib ka Le Barock, kus me VIP'idena käime, uujeeee, aga see ei ole samas ka koht, mida igatsema jääda. Nimetan siinkohal siis ära tuntumad klubis, mis siin pariisis on, kui keegi peaks tahtma minna, neis ka tihti tasuta sissepääsud miski kellaajani, aga selle peab enne välja uurima. Ehk siis: Mix Club, Pallais Maillot, Showcase, Queen Club, Rex Club. Need on suuremad ja sellised tavakamad klubid. Klubisid on muidugi siin iga nurga peal, aga igale poole suvalisse kohta ei tasu minna, osad šikimad kohad ja osad suht underground teema. Kui tasuta sisse ei saa, siis arvestada tuleb 20€ sissepääsuga ja nii lihtsalt on + siis garderoob, mis tavaliselt 4€ per item (no andke andeks, ei tule eestikeelne sõna meelde siinkohal :D). Sisselaskmisest nii palju, et eelistatud on muidugi tüdrukud alati, kui selline olukord, et klubi juba suht täis, mis on väga tavaline olukord. Turvameestele ei lähe siin väga peale suuremad seltskonnad, ehk on kasulikum minna väiksemates puntides. Ma ei tea, mis värk neil nende gruppidega on, kuigi grupid üldiselt siiski pungil tüdrukuid. Sissepääsemisel on hea olla võõramaalane ja eriti 5+, kui oled tüdruk ka veel, arvavad vist, et kulutad rohkem raha või paned kutid rohkem raha kulutama. 
Klubid on ALATI puupüsti rahvast täis, tantsupõrandad on väikesed ja ega klubid isegi teab mis suured ei ole. Igast ilaseid mehi on kõik kohad täis, samamoodi tõeliselt purjus tüdrukuid. Suht tavaline, nagu igalpool. Aga siin suht julmalt krabatakse tüdrukuid endaga tantsima ja peale mõne hetkelist tantsimist juba üritatakse suudelda, ehk siis tasub selleks valmis olla. Meil on tavaliselt seltskonnas mõni kutt, seega meid jäetakse üldiselt rahule :). Tõesti ei igatse mingit purjus ilast tüüpi enda kõrvale hõõruma. Tüdrukutel ei soovita siiski üksinda kuskile uitama minna, vaid alati keski sõbranna kaasa võtta, kui tualetti või letiäärde minek on. 
Hinnaklass baaris on nii, et õlu on kõige odavam, see ei ole 0,5l vaid tavaliselt 250ml mulle mitte midagi ütlev õlu ja maksab kuskil 5-8€, kangemad koksid (rummikoks, viinakoks)on nii 10-15€, üldiselt 12€, shotid 6-8€ tk, parim on see, et tekiila on 6 euri ja soola ja sidrunit sa ei saa :D

Ma püüdsin nüüd anda edasi üsna reaalse pildi siin toimuvast. Näidata seda, kuidas siin asjad tegelikult käivad. Seda kõike ei ole võimalik omandada siia ainult nädalaks või mõneks päevaks tulles. Veetes enamuse ajast igalpool vaatamisväärsustes. Siin on palju rohkem, mis seda linna kujutab. Mul on hea meel, et ma siia tulin, see on täpselt selline vaheldus, mida mul vaja oli. Mul ei ole küll kunagi olnud Pariisi erilist tõmmet, siis ei hoolinud ka Eiffelist :D, tulin siia vaid seetõttu, et tahtsin tulla prantsusmaale, aga paraku kool pariisis oli ainuke, mis meie kooli partnerülikoolidest inglise keelset õpet pakub. Võimalik, et ma tulen siia veel kunagi tagasi, aga siia elama ei tõmba mind küll mitte miski. Soovitan siiski kõigil, kel vähegi võimalik, see linn ära näha ja parima variandina tulla siia paariks nädalaks, et saaks vaadata üle kõik need kohad, mis turismireisile tulles nägemata jäävad, ehk siis luusida ringi 'kõrvaltänavatel', jalutada parkides jne. 

Lühidalt mainin ära siis ka oma tegemised.
Mul on unerütm totaalselt sassis, ma ei tea, mis värk on. Elinal on sama teema, juba nädal aega me kumbki ei maga. Vahet ei ole, mis ma päeval teinud olen, mis kell magama läinud või ärganud, voodisse minnes und pole. Eile, läksin voodisse, kell oli 12, viimane kord tegin silmad lahti, kell oli 5 öösel. Seni lihtsalt vähklesin seal voodis küljelt-küljele. Äkki me oleme siin mingi veesoone peal või ma ei tea, mis värk on, ma magan nii halvasti lihtsalt. 

Teisipäeval käisime tüdrukutega kinos Videviku viimast osa vaatamas. Suht okei oli, korralikult oskavad šokeerida seal ikka :D Aga tõde on see, et ma olen sellest välja kasvanud, pigem on filmid liiga ulme. Raamatud on siiski head. Peale seda läksime tüdrukutega Champs - Elysées olevale jõuluturule, et sooja veini osta :).
Täna läksin sinna ise tagasi, et pilte teha ja niisama jalutada. See turg on ikka jõhkralt suur! Mõlemal pool teed on väiksed valged putkad, mis täis igast nodi. Mingi 2 km turgu tuleb ilusti ära :D
Lisaks on hetkel ka siin vaateratas, mis meenutab Londonis paiknevat, kuid see siin on ikka kordades pisem.  Kindlasti käin seal ka korra ära, kuigi see maksab 10€.

Vot nii.. selleks korraks ongi lõpp.


Väike killuke turust

Eestis ma ei näegi peaaegu Nutellat kuskil, siin on see
IGALPOOL ja millised kogused :D





Saturday, November 17, 2012

Tegemised

Aeg anda uus ülevaade mu tegemistele.

Elina kolib vaikselt
mu tuppa sisse +
tema hilisõhtused
snäkid :D
Esmaspäev oli koduste toimetuste jaoks. Käisime oma nädala toiduvaru poest ostmas. Sain juba teise fotograafi kontakti, kes oleks huvitatud minuga koos töötamisest. Taustauuringut tehes ei tundunudki miski perv olevat, aga ikkagi ei julge väga.. kuigi samas on huvi ka. :p  Eks ma mõtlen, mis ma selles osas tegema peaks. Peaks pakkumise vastu võtma?
Õhtul läksime Nina ja Katharina juurde Videvikku vaatama. Elina ei ole näinud ühtegi osa ega lugenud ühtegi raamatut ning kuna uus film on juba kinos ja me tahame seda vaatama minna, siis tutvustame talle veits tausta.  :) Homme (pühapäeval) on maratoni teine osa.

Teisipäev siis. Mul oli sel nädalal 2 eksamit ühel päeval. Mina tubli tüdruk õppisin nendeks põhimõtteliselt ainult ühe päeva. No andke andeks, ma tõesti ei ole siin üldse kooli meeleolus, tõeliselt raske on ennast kokku võtta ja õppida, sest tegelikult ei ole seda kohustust. Igatahes, mul siiski vedas nagu alati, eksamid ei olnud rasked nagu ma arvasin. Läbi ma saan ja ilmselt ka normaalsete hinnetega, sest tundides ma olen kuulanud :) Põhimõtteliselt oli teisipäev ainuke tegus päev mu nädalas, sel päeval ma tõesti õppisin, koristasin korteri ära ja käisin ise veel pesemas ka. :D

Kolmapäeval ma pidin veel õppima.. noo päris õppimiseks ma seda ei nimetaks. Pigem loed korraks ja mõtted uitavad mujal ja siis on pausi aeg ja nii edasi ja edasi .. :D Pigem lugesin oma raamatut ja vahelduva eduga ka eksami materjale. 

Neljapäev olid siis eksamid. Kaks tükki üksteise otsa - raamatupidamisest turunduseni.
Lisaks oli ka rahvusvaheline mess meie koolis, kus me pidime oma koole esitlema. Ehk siis teisisõnu istuma suht tühja laua taga ja vastama küsimustele, kui kellelgi midagi tekkis. Kohe tuli minu juurde üks prantsuse kutt, kes oli just olnud kevadsemestri TTÜ's. Ta on pool eestlane, eesti keelt ta küll ei oska, ainult mõned sõnad. Ta perekonnanimi on ka täitsa eesti oma: Randrüüt, kuigi siin ei kirjutata seda ü-dega. Igatahes vend on eestisse nii armunud ja rääkis mulle tervelt 2 tundi oma seiklustest seal ja sugulastest jne, läheb aastavahetuseks uuesti eestisse. Alguses oli päris hea kuulata, aga lõpuks läks asi juba tüütuks.. vahel sa lihtsalt pead teadma, millal lõpetada :)
Mu outfit
neljapäevaks

Aga.. neljapäeval oli ikkagi põhiline vaheeksamite lõpu tähistamine! Eelpidu toimus seekord Nina ja Katharina juures. Tüdrukud olid meile valmistanud hõõgveini :) Edasi läksime Mix club'i. Sinna muidugi pooled meist sisse ei saanud, kaasaarvatud mina. Läksime hiljem kui tavaliselt, mis tähendas, et klubi oli suht täis juba ja turvamehele ei meeldinud meie 9-ne kamp + me olevat liiga purjus.., mis on huvitav, sest tegelikult ei olnud. Olime küll joogised aga kindlasti mitte liiga purjus, sest me isegi lugesime mitu meid on prantsuse keeles, numbrid õiges järjekorras ka veel! Anyway, mina, Nina, Katharina ja Kristina tulime siis meie juurde siia. Võtsime enne tee pealt kebabi. Sõime seda siin neljakesi, rääkisime pisut juttu ja läksime magama ära. Kokkuvõttes suht rahulik.

Reedel ärkasin peavaluga, ilmselt hõõgveini pärast, või õigemini oli see üles soojendatud punane vein erinevate maitseainetega. Mul hakkab alati punasest veinist pea valutama + ma olin lisaks joonud ka vahuveini .. õhtuks sain peavalu kontrolli alla ja otsustasime Nina'ga välja minna. Läksime Menno juurde ja sealt edasi hiljem Pallais Maillot'i peole. Taaskord ei tahetud meid suure kambaga sisse lasta, seekord olin mina väga kaval tüdruk ja ütlesin turvamehele, et meil on sünnipäev ning sooviksime seda teie klubisse tähistama minna. Kutt kohe läks helgemaks, ütlesin siis, kes meiega sealt suurest seltskonnast tegelikult on ja saime sisse. Siis lõi minu peas tuluke põlema, kui ma juba sealt sünnipäeva valega sisse sain, siis miks mitte proovida seda baaris, ehk saab miskit. :D Teoreetiliselt mul on veel sünnipäev, alles eelmine nädal oli õige päev ju :D. Igatahes, neil miskit erilist värki sünnipäeva lastele ei ole, seega tellisin lihtsalt ühe joogi, olin juba valmis selle eest maksma, kuid siis baarmen otsustas mulle selle tasuta teha ! Uuujeeee, säästsin lihtsalt 12€. Alati tasub meesteenindajate poole pöörduda, sest hiljem see enam ei töödanud, kui ma ühe tsiki juurde läksin. Muidu oli õhtu lõbus, seltskond väga viis, aga samas ka täiesti kummaline. Kes teab, see teab. 


Täna, laupäeval ärkasin jälle hilja. Elina on mu vastu peale eilset väga kena olnud. (Tema ei ole küll kuidagi millegagi seotud, sest teda polnud peolgi) Hommikul ärkasin ja ta oli mulle teinud praemuna võileiva ja kohvi :) Nii armas! Siis tegime ennast korda ja läksime siin ühte rajooni avastama. Kõhud olid tühjad ja sattusime ühe täitsa hea restorani otsa. Mina sõin pardiliha ja küüslaugu-ahjukartuleid! Hea toit oli, esimest korda ei olnud friikartuleid, kohe õige toidu tunne oli! Siis mõtlesime, et kuna Anna ja Tatjana ei ela sellest rajoonist kaugel, siis jalutame nende juurde. Elina ajas Tatjana kodunt välja ning nüüd läksid Nina, Tatjana ja Elina laeva peale pidutsema. Mina tõesti peale kaht päeva pidutsemist ja alkoholi tarbimist ei soovinud nendega liituda. Lisaks ma üldse otsustasin, et ma ei joo nüüd enam vähemalt seni kaua kuni Demo siia tuleb. Aitab küll sellest naljast. Peol saab ka kainena käia ja peale eilset tõesti, ei aitäh.

Veel tahtsin mainida, et meil siin ikka juhtub kurbasid asju. Nüüdseks on juba kolmel mulle üsna lähedasel erasmuslasen keegi lähedane surnud. Kõigepealt algas see sellega, kui Natalie vanaema ära suri, siis järgmiseks just alles suri soome tüdruku isa ära .. eelmise nädala lõpus ja siis sain teada, et vahepeal oli Kristina vanaisa ära surnud, aga ta ei tahtnud, et keegi meist seda teaks, seega ütles seda peale seda, kui saime teada, et Anu isa oli surnud. Ma tõesti loodan, et rohkem kellelgi kedagi siin ära ei sure! Väga karm ikka! Ma ei taha üldse mõeldagi, mida need inimesed läbi elavad!




Saturday, November 10, 2012

2 kuud

Alles ma kirjutasin oma esimesest kuust siin ja juba ongi 2 kuud täis.
Arvamus siinsest elust ja olust on mul jätkuvalt sama. Eluolu on kallis, suures osas väga ülepakutud ja rajooniti üsnagi erinevad. Prantslased on jätkuvalt ülbed, laisad ja ennast täis. :D
Kõige parem näida nende tüüpilisest iseloomust on ilmselt minu rühmatöö kogemus. Pidin ühes aines töötama koos siis 8 inimesega, kuus neist prantslased. Meil oli vaja valmistada 8 slaidiline powerpoindi esitlus. Lühidalt kokkuvõttes, saime selle esitluse tõttu  kokku 4 korda, mina olin ainus, kes neis kõigil kohal oli ja üldse selle esitluse pärast vaeva nägi. Isegi meie gurpijuht oli täielik möku noh, kohal käis 2 korda ja hiljem ei olnud nõus esitlema ka, kuna tema ei ole õppinud ja ei tunne ennast piisavalt pädevana esitlema ja blablabla .. Üks tsikk läks mu peale vapsjee närvi, kuna ma peale esimest koosolekut kirjutasin, et kes kohal ei käi, selle nimi kirja ei lähe (teda esimesel ei olnud). Kirjutasin selle seetõttu, et kõigil pidi olema võimalik siis kohtuda, aga kohal olid pooled + lubatud eeltöö oli kõigil peale minu tegemata. Nii lõbus! Raiskasime siis 2,5 tundi kahe slaidi tegemiseks, sest osad ei saanud aru, millega see meie ettevõte tegelebki, kelle kohta esitluse peab tegema! Ega järgnevad koosolekud paremad ei olnud, siis polnud kohal neid, kes esimesel, kaasaarvatud grupijuhti ja nii nad läksid. See närvis eit käiski kohal ainult ühe korra ja siis ei teinud ka midagi, sest esiteks on ta inglise keel NIIII halb, et ei saa aru, mida ta üldse tarka öelda tahtis. Kui mul sellest loengust punkte vaja ei oleks, ma oleks selle grupi inimesed lihtsalt pikalt mõnda 'ilusasse' kohta saatnud! Ehk siis, ei tasu prantslaste peale lootma jääda, kui soovite mingid asjad tehtud saada õigeaegselt ja korralikult, tüübid lihtsalt tulevad koosolekule hiljem, ette ei valmista midagi, mingi aja pärast tuleb jõle nälg, siis vaja tingimata sööma minna jne.. uskumatu.
Kui siin see metsik rahvamass kõrvale jätta, siis üldiselt linn meeldib. Silm puhkab kui vaatad ringi ja suudad ennast inimmassist välja lõigata ning tänaval olevale mustusele mitte tähelepanu pöörata. Mulle meeldib see, et igapäev on midagi uut, isegi samu tänavaid mööda liikudes. Linnapildis on üsnagi hästi näha, kui palju sisserännanud rahvast siin ja seetõttu kui erinevat nägu siin inimesed on. Sellist prantsuse prantslast, kes vanemates filmides on, praktiliselt ei ole olemas enam. Suurema osa moodustavad igasugused värvilised tegelased ja asiaadid. Igast pilusid ja tumedanahalisi on siin palju, väga palju! Saab huvitav olema Eestisse tagasi tulles, kui kõik jälle valge on :D

Sõprade ring on jäänud väiksemaks, seda selles tähenduses, et nüüdseks on siinsed inimesed jagunenud  sõpradeks ja tuttavateks, ennem võis nimetada ainult tuttavateks. Sõbrad on siis saksa tüdrukud ja head tuttavad on minu jaoks brasiillased ja väike kamp muid rahvuseid. Saksa tüdrukutega suhtleme igapäevaselt, nemad olid ka need, kes mulle armsa sünnipäeva üllatuse tegid, teisi inimesi kohtan eelkõige erinevatel eelpidudel ja suhtlemine on pigem ainult peotasandiline, vahel harva ka lepime kokku miski muu kokkusaamise või tegevuse.

Nagu siin ilmselt juba aru olete saanud, siis peamiselt toimuvadki siin igasugused peod. See on kõige parem viis korraga palju rahvast kokku saada ja lihtsalt seltskonda nautida. Ega see Erasmus olegi üks pidu tegelikult. Siiski ma leian, et selles ei ole midagi halba, kui oma kooliasjad tehtud saad,  rahaga välja tuled ning tervis vastu peab :D Kooliasjad on mul korras, tervis ka, sest ma oskan piiri pidada ja üldiselt joon ainult ühe siidri vms, rahadega tulen ka välja.. seega kõik väga viis! :) Kuigi ma pean tunnistama, et siin pole mul üldse motti õppida, hoopis teises režiimis vaimselt, ei tunne nagu kohustust või nii..

Kiirelt siis ka väike ülevaade viimase aja toimumistest.
Kolmapäeval oli siis see esitlus, mille pärast ma nädal aega närvis olin ja prantslasi peksin, et midagi tehtud saaks. Ei läinud nii hästi, kui lootsime, aga vähemalt sai selle kaelast ära! Nüüd mul vaja nende troppidega veel kirjalik osa ka teha ja siis kõik ühel pool.
Neljapäeval toimus eelpidu meie juures, kohal oli mõnus väike seltskond ja nalja sai palju. Mängisime erinevaid joomismänge ja mõni jäi ikka täitsa purju. Edasi me ei läinud kuskile, sest mõni kustus suht ootamatult ära. Lõpuks jäime mina, Elina ja Kristaps meile. Kristaps oli nii purjus, et otsustasime ta meie juurde ööseks jätta, sest esiteks oli viimane metroo juba ammu läinud ning teiseks see vend poleks omal jalal ilmselt koju jõudnud. Võttis tema siis mul peast juukspaela ja karjus, et ta on nüüd hipi ja jooksis mööda tube siin ringi, paludes, et ta võiks niimoodi nüüd välja minna. Kuna siin on ohtlik ala purjus kuttidele, siis ma muidugi ei lasknud tal minna, sest ma ei usu, et ta oleks osanud tagasi tulla ja ilmselt oleks suht vägisi kuskile stripibaari sisse veetud. Lõpuks ma sain selle joodiku magama ja saime ise ka Elinaga rahus magama minna!

Demonstratsioon suvalise rolleri taustal
(see oleks peaaegu ümber kukkunud:D) 
Reedel siis alustasime taaskord meie pool ja suundusime edasi jälle Barock klubisse (see eksklusiivne klubi, kus listis peab olema, et sisse saada;)) Meid oli seekord vähem, kui viimane kord, sest osad tüdrukud ei viitsinud/jaksanud tulla. Igatahes meil oli väga lõbus seal. Tantsisime neljani hommikul. Seal oli USA ja Obama teemaline pidu ning sealt saime endale väiksed USA lipud  mõnel õnnestus saada ka Obama nägu :D Ära minnes otsustas Anna salaja sealt garderoobi laual oleva suure USA lipu kaasa haarata :D Sellega sai tänava peal kõvasti nalja.
Ameeriklane valmis.
Laupäev oli täiesti mõttetu logelemise päev. Mina magasin kella 2ni ja ülejäänud aja logelesin voodis. Ajasime kargu alla, et sööma minna. Läksime Moulin Rouge'i juures olevasse Buffalo Grilli. Tuli korraliku liha isu! Mina sõin head ribi! Ei jaksanud kõike ära süüa, sest liha oli pisut liiga palju mu jaoks!

Täna, pühapäeval, on mul plaan hakata asjalikuks! On vaja õppima hakata. Mul on 2 eksamit neljapäeval, järjest kohe ja peale seda on rahvusvaheline päev meie koolis, kus peab oma kooli esitlema. Kust ma selle motivatsiooni õppimiseks võtan, palun öelge mulle? Kuidagi peab ennast kokku võtma ja sundima hakkama. :p Peale seda nädalat saab jälle rahulikult olla ja niisama meeldivaid asju teha. Sessil tuleb taaskord ennast kokku võtta. Täna sain teada ka, et Karolina vennaraas tuleb mulle detsembris külla. Mu esimene sõber, kes siia jõuab. Ja varsti peale teda tuleb juba Mairi :)
Minnid (:

Liftis .. ja ma ei tea, mida ma üritan

Tsikkidega ootame metrood





Tuesday, November 6, 2012

Täna on minu sünnipäev

... seda ei juhtu igapäev, kuigi .. Helen andis mulle mõista, et mu sünnipäev on liiga tihti!
Ega mul tõesti alles oli sünnipäev, nüüd juba jälle.
Sündisin ma täna hommikul kell 02.10. Enda tutvusringkonnast tean kahte inimest, kes jagavad minuga sama päeva, kuud ja aastat :) Jörgen ja Clarissa, Clarissa lugu ma olen enne juba rääkinud, see oli päris üllatav, tulla siia, rääkida lihtsalt juttu ja avastada, et inimene jagab sinuga sünnipäeva.

Mairi oli esimene, kes mulle õnne soovis. Pidin siis siinse aja järgi kell 11 olema Skype's, sest Mairi soovis oma sõnade järgi 'endal marki täis teha'.. :D Ehk siis mu kallis sugulane laulis mulle sünnipäeva laulu! :) Lisaks on ta soovinud mulle lugematuid kordi õnne erinevaid kanaleid pidi: Skype, sõnum, facebookis seinal, facebookis chatis, kõik kanalid on kaetud! :)
Teisena soovis õnne mulle emme ja paps roomas ka lõpuks diivanilt püsti ja tuli ka enda nägu näitama ja nina alla hõõruma, kui vana ma juba olen! :D Tänks
Jörgeni õnnesoov siis mulle :D
Jörgen suutis mind täna jälle üllatada, nagu ta seda iga aasta omamoodi teeb. Mulle meeldib temalt õnnesoove saada, sest need alati teistsugused, miski vindiga :D
Kallis Helen meisterdas mulle jälle video :) Taaskord üliarmas sünnipäeva üllatus!
Täna, kui koolist tulin (mul nimelt oli täna vaheeksam), andis Elina mulle väikse maitsva muffini, et suu magusaks teha. Ise ma olin ka just käinud siin pagarist läbi ja endale miskit head ostnud. :p Muahahaha.

Üldiselt on mu päev olnud täna rahulik, sest homme on mul üks väga oluline esitlus ja kuna mina olen üks neist, kes esitama peab, siis ei saa midagi teha .. eks ma tähitsan oma sünnipäeva miskil moel kindlasti, kas homme või ülehomme või millalgi. 
Kui aus olla, ei ole mul siiski üldse tunnet, et sünnipäev on.. vanemaks saamise tunnet pole, ega see üks aasta nüüd nii märgatavalt midagi ei muuda. :D Mis siis, et väga paljud on kasutanud juhust ja hõõrunud mulle nina alla, kuidas ikka '22 ja viimane taks :D'.. sellepeale ütlen mina: '26 ja lootus uus ;)'.

Mu lemmiktüdrukud oskasid mind täna hästi üllatada! Mõtlesin, et lähen Elinaga kahekesi sööma, kuna süüa ei viitsinud teha, aga järsku helises uksekell ja seal oli Kristina ning mõne hetke pärast tulid ka ülejäänud :) Nad viisid mu välja sööma siia lähedal, andsid mulle printsessi krooni, mida ma pidin kandma. Lisaks kinkisid kõrvarõngad ja kinkekaardi :) Siis tekkis küll tunne, et mul on sünnipäev!

Kokkuvõttes oli mul täitsa ilus päev :)

Mu saak!


Calzone pizza
Mu lemmiktüdrukud!



Sunday, November 4, 2012

Vaikne nädalavahetus

Neljapäeval vedelesime kodus. Magasime kaua ja kui nälg saabus, siis läksime välja sööma. Võtsime Tatjana kaasa ning suundusime Flunch'i. See on söökla tüüpi söögikoht. Valid endale mingisuguse liha, mida soovid süüa, lähed maksad selle ja suundud lauda ning edasi saad endale taldrikule panna nii palju kartulit, makaroni, riisi, juurvilju kui vaid jaksad süüa. Ehk siis, mina võtsin kanatiivad (8tk) ja puuviljasalati, nende eest pidin maksma kokku 8€. Siis jalutasime natukene edasi meie piirkonnas ringi ja leidsime palju 'second hand' kauplusi, seal ei ole kasutatud riided, vaid seal on igaltpoolt ladudest üle jäänud riided siis, erinevad firmad, osad ka päris kallid firmad. Ühesõnaga võid saada väga hea hinna eest muidu kalleid riideid. Sealt edasi läksime Amorinosse (tavaliselt sööme seal jäätist) ja jõime kohvi ja hiljem metroopeatuse juures võtsime endale crêpe'id. Mina võtsin taaskord Nutella ja banaaniga, njomnjom! 

Nägime ka puid
Küll mu jalg paindub hästi ..
Reedel oli jalutamise päev. Mina, Elina, Tatjana, Kristaps ja Nicolas otustasime seekord minna hoopis teistsugust Pariisi vaatama. Astusime välja metroopeatuses La Defence, rajoon on nagu vabaõhumuuseum, tõeliselt vinge, moderne, täiesti teistsugune muust Pariisist. Seal on kõrged tänapäevased hooned, ilmselt erinevate ettevõtete peakontorid. Siis on ka suur moderne 'Le Grand Arc', mis on siis niiöelda moderne variant Arc de Triumph'ist ja see on täpselt niimoodi asetatud, et olles selle modernse variandi all ja vaadates otse, siis näed Champs de Elyseés avenüüd ning Arc de Triumphi. Selles rajoonis on muidugi ka suur ostukeskus jne. Kusjuures seal on ka Vapiano! Käisime seal minu pealekäimisel söömas :D Ma nimelt igatsen nende Ceasar'i salatit :) Samad hinnad, mis Eestis. Ja ma ei pidanud pettuma, tõeliselt hea oli ning vähem soolane, Eestis on see päris soolane teinekord. Õhtul oli meil plaan pidada maha pisikene tüdrukute õhtu, ehk siis majutasime Tatjanat. Nimelt oli teisel saksa tüdrukul poiss külas ja nad tahtsid romantikat teha seal omavahel.. :p Aga meil oli väga lõbus. Mina tegin jälle oma magustoitu, sõime lisaks veel viinamarju ja jõime veini ja shampsi. Muusikavalik oli vastavalt Cindy Lauper - Girls just wanna have fun, mis oli teemalugu :D Ja siis lisaks veel Brintey Spears ja Spice Girls. :D Õhtu film oli Britney Spearsi Crossroads. Kokkuvõttes totaalne naistekas. Magama jäime alles nelja aeg, sest nii mõnus oli kolmekesi pikutada Elina voodis ja niisama seletada ja oma täis magu kiruda :)
Lubasime Tatjanaga endale
makroone :p

Laupäeval valmistas Elina meile hommikuks pannkooke, samal ajal kui mina ja Tatjana Fifty shades of Grey'd lugesime :D Tema siis sama raamatut saksa keeles ja mina inglise keeles. Siis tegime ennast korda ja läksime uuesti välja jalutama. Ehk siis selle nädalavahetuse märksõna võikski olla jalutamine. Lihtsalt jalutasime suvaliselt ringi mööda Pariisi ja avastasime seda linna. Rahvast oli tänavatel METSIKULT! Aga õnneks, nii kui kuskilt turistipiirkonnast välja said oli rahulik ja ilus ilm! Elina läks veel õhtul Tatjanaga Cafe Oz'i istuma ka, aga mina ei jaksanud.. peale seda kui ma olin endale õhtusöögi teinud. Siis pisut õppisin, lugesin truult raamatut ja keerasin magama ära.

Täna pole siin miskit. Lugenud raamatut, skaipinud, asjalik olnud korraks ja siis edasi laiselnud. Mul on nimelt teisipäeval tulemas üks vaheeksa ja siis kolmapäeval ettekanne jne.. ehk siis peab isegi õppima. Nüüd tulev ja järgmine nädal on kiiremad.. kus peab ennast kokku võtma ja siis võib jälle vabamalt võtta. :p

Muideks, eile avastasin, et mul on ainult 9 nädalat siin veel jäänud! Tõeliselt kiirelt läheb aeg.. peab vist uuesti muuseumidesse ja igalepoole minema hakkama, enne kui aeg läbi saab. Ma nii loodan, et mu emme tuleb mulle jaanuaris külla ja tuleb minuga koos tagasi :) Nii mõnus oleks!

Ja teie kõik, kes te mulle suure suuga külla lubasite tulla, kus te nüüd olete? :D
Ainult Mairi on see, kes lubadusi peab või?


Tegelikult ma niisama veits norin ja nokin ;)





Thursday, November 1, 2012

Halloweeeeeeeeen

Nii nagu Eestis ja ilmselt ka mujal Euroopas, siin ei peeta Halloweeni. Sellest sai väga hästi aru, kui me Elinaga metroos ainsad olime, kes maskeerunud olid :D Oi, kuidas meid vahiti, süüdimatult.
Me läksime Martina ja Mariel'i juurde Halloweeni pidama. Mina tegin ennast Minney'ks ja Elina oli must luik, filmist "Black Swan". Tüdrukute riietused olid isegi suht seinast seina: kasse oli rohkem kui teisi ja seksikaid stjuardesse samamoodi :p Tatjana riietas ennast litsakaks nunnaks, see oli päris hea lähenemine asjale. :D
Igatahes, mina ei ostnud endale täiskomplekti, kõrvad olid juba olemas, kleit ka, ostsin endale punase sukapaela, ja kanga, millest lips kaela teha, nina ja vurrud joonistasin ka, ja ajas asja ära küll :) Kuigi ma siin mõtlen, et vb ostaks siit endale mingi halloweeni kostuüümi Eestisse kaasa, sest siin on täiskomplektid mingi 20-25€, kui Eestis samal ajal on need kuskil 50-70€.

Me läksime edasi ühele Halloweeni peole, aga lõpuks ikkagi sisse ei läinud, sest see järjekord sisse saamiseks oli reaalselt mingi 100 meetrit pikk! Seal alles nägi, et on veel inimesi, kes Halloweeni peavad :D
Läksime siis sinna Hideout baari taaskord, millest ma ükskord rääkisin, et nii haige baar.. see oli ka täiesti rahvast täis, alumine korrus oli kinni, kus tantsida oleks saanud seega me lihtsalt passisime seal veits oma seltskonnaga. Taaskord sain tõestust, et mulle see baar ikka kohe üldse ei meeldi! Tulime viimase metrooga koju. Ühesõnaga oli Halloween rahulik, seltskond oli mõnus ja koju sai normaalselt ajal. Sai ka niisama lolli mängitud, Halloween ikkagist :D

Täna tuli hommikul siin korralikult rahet :D Päris huvitav.., hakkab see segane ilm siiakanti ka lõpuks jõudma vist. Õnneks oli seda siiski ainult korraks, järgnes vihm ja nüüdseks juba ei ole jälgegi sellest, mis vahepeal oli. 
Täna on siin riigipüha 'kõikide pühakute püha', ei ole veel kodunt välja läinud, seega ei tea, mis siin tänavatel toimub. Üldiselt peaksid enamus kohad kinni olema, eks ma lähen varsti uudistama, kui tõsiselt seda püha siin võetakse.
Meil enamus erasmuslasi on juba sõitnud teistesse prantsusmaa linnadesse või riikidesse, kuna on siis pikk nädalavahetus niiöelda. Me siiski kuskile siit otseselt välja ei lähe seekord. Kõik piletid hetkel nii mõttetult kallid. Meie seltskonnast on siiski enamus Pariisis, seega teeme siin miskit toredat :)