Arvamus siinsest elust ja olust on mul jätkuvalt sama. Eluolu on kallis, suures osas väga ülepakutud ja rajooniti üsnagi erinevad. Prantslased on jätkuvalt ülbed, laisad ja ennast täis. :D
Kõige parem näida nende tüüpilisest iseloomust on ilmselt minu rühmatöö kogemus. Pidin ühes aines töötama koos siis 8 inimesega, kuus neist prantslased. Meil oli vaja valmistada 8 slaidiline powerpoindi esitlus. Lühidalt kokkuvõttes, saime selle esitluse tõttu kokku 4 korda, mina olin ainus, kes neis kõigil kohal oli ja üldse selle esitluse pärast vaeva nägi. Isegi meie gurpijuht oli täielik möku noh, kohal käis 2 korda ja hiljem ei olnud nõus esitlema ka, kuna tema ei ole õppinud ja ei tunne ennast piisavalt pädevana esitlema ja blablabla .. Üks tsikk läks mu peale vapsjee närvi, kuna ma peale esimest koosolekut kirjutasin, et kes kohal ei käi, selle nimi kirja ei lähe (teda esimesel ei olnud). Kirjutasin selle seetõttu, et kõigil pidi olema võimalik siis kohtuda, aga kohal olid pooled + lubatud eeltöö oli kõigil peale minu tegemata. Nii lõbus! Raiskasime siis 2,5 tundi kahe slaidi tegemiseks, sest osad ei saanud aru, millega see meie ettevõte tegelebki, kelle kohta esitluse peab tegema! Ega järgnevad koosolekud paremad ei olnud, siis polnud kohal neid, kes esimesel, kaasaarvatud grupijuhti ja nii nad läksid. See närvis eit käiski kohal ainult ühe korra ja siis ei teinud ka midagi, sest esiteks on ta inglise keel NIIII halb, et ei saa aru, mida ta üldse tarka öelda tahtis. Kui mul sellest loengust punkte vaja ei oleks, ma oleks selle grupi inimesed lihtsalt pikalt mõnda 'ilusasse' kohta saatnud! Ehk siis, ei tasu prantslaste peale lootma jääda, kui soovite mingid asjad tehtud saada õigeaegselt ja korralikult, tüübid lihtsalt tulevad koosolekule hiljem, ette ei valmista midagi, mingi aja pärast tuleb jõle nälg, siis vaja tingimata sööma minna jne.. uskumatu.
Kui siin see metsik rahvamass kõrvale jätta, siis üldiselt linn meeldib. Silm puhkab kui vaatad ringi ja suudad ennast inimmassist välja lõigata ning tänaval olevale mustusele mitte tähelepanu pöörata. Mulle meeldib see, et igapäev on midagi uut, isegi samu tänavaid mööda liikudes. Linnapildis on üsnagi hästi näha, kui palju sisserännanud rahvast siin ja seetõttu kui erinevat nägu siin inimesed on. Sellist prantsuse prantslast, kes vanemates filmides on, praktiliselt ei ole olemas enam. Suurema osa moodustavad igasugused värvilised tegelased ja asiaadid. Igast pilusid ja tumedanahalisi on siin palju, väga palju! Saab huvitav olema Eestisse tagasi tulles, kui kõik jälle valge on :D
Sõprade ring on jäänud väiksemaks, seda selles tähenduses, et nüüdseks on siinsed inimesed jagunenud sõpradeks ja tuttavateks, ennem võis nimetada ainult tuttavateks. Sõbrad on siis saksa tüdrukud ja head tuttavad on minu jaoks brasiillased ja väike kamp muid rahvuseid. Saksa tüdrukutega suhtleme igapäevaselt, nemad olid ka need, kes mulle armsa sünnipäeva üllatuse tegid, teisi inimesi kohtan eelkõige erinevatel eelpidudel ja suhtlemine on pigem ainult peotasandiline, vahel harva ka lepime kokku miski muu kokkusaamise või tegevuse.
Nagu siin ilmselt juba aru olete saanud, siis peamiselt toimuvadki siin igasugused peod. See on kõige parem viis korraga palju rahvast kokku saada ja lihtsalt seltskonda nautida. Ega see Erasmus olegi üks pidu tegelikult. Siiski ma leian, et selles ei ole midagi halba, kui oma kooliasjad tehtud saad, rahaga välja tuled ning tervis vastu peab :D Kooliasjad on mul korras, tervis ka, sest ma oskan piiri pidada ja üldiselt joon ainult ühe siidri vms, rahadega tulen ka välja.. seega kõik väga viis! :) Kuigi ma pean tunnistama, et siin pole mul üldse motti õppida, hoopis teises režiimis vaimselt, ei tunne nagu kohustust või nii..
Kiirelt siis ka väike ülevaade viimase aja toimumistest.
Kolmapäeval oli siis see esitlus, mille pärast ma nädal aega närvis olin ja prantslasi peksin, et midagi tehtud saaks. Ei läinud nii hästi, kui lootsime, aga vähemalt sai selle kaelast ära! Nüüd mul vaja nende troppidega veel kirjalik osa ka teha ja siis kõik ühel pool.
Neljapäeval toimus eelpidu meie juures, kohal oli mõnus väike seltskond ja nalja sai palju. Mängisime erinevaid joomismänge ja mõni jäi ikka täitsa purju. Edasi me ei läinud kuskile, sest mõni kustus suht ootamatult ära. Lõpuks jäime mina, Elina ja Kristaps meile. Kristaps oli nii purjus, et otsustasime ta meie juurde ööseks jätta, sest esiteks oli viimane metroo juba ammu läinud ning teiseks see vend poleks omal jalal ilmselt koju jõudnud. Võttis tema siis mul peast juukspaela ja karjus, et ta on nüüd hipi ja jooksis mööda tube siin ringi, paludes, et ta võiks niimoodi nüüd välja minna. Kuna siin on ohtlik ala purjus kuttidele, siis ma muidugi ei lasknud tal minna, sest ma ei usu, et ta oleks osanud tagasi tulla ja ilmselt oleks suht vägisi kuskile stripibaari sisse veetud. Lõpuks ma sain selle joodiku magama ja saime ise ka Elinaga rahus magama minna!
Reedel siis alustasime taaskord meie pool ja suundusime edasi jälle Barock klubisse (see eksklusiivne klubi, kus listis peab olema, et sisse saada;)) Meid oli seekord vähem, kui viimane kord, sest osad tüdrukud ei viitsinud/jaksanud tulla. Igatahes meil oli väga lõbus seal. Tantsisime neljani hommikul. Seal oli USA ja Obama teemaline pidu ning sealt saime endale väiksed USA lipud mõnel õnnestus saada ka Obama nägu :D Ära minnes otsustas Anna salaja sealt garderoobi laual oleva suure USA lipu kaasa haarata :D Sellega sai tänava peal kõvasti nalja.
Laupäev oli täiesti mõttetu logelemise päev. Mina magasin kella 2ni ja ülejäänud aja logelesin voodis. Ajasime kargu alla, et sööma minna. Läksime Moulin Rouge'i juures olevasse Buffalo Grilli. Tuli korraliku liha isu! Mina sõin head ribi! Ei jaksanud kõike ära süüa, sest liha oli pisut liiga palju mu jaoks!
Täna, pühapäeval, on mul plaan hakata asjalikuks! On vaja õppima hakata. Mul on 2 eksamit neljapäeval, järjest kohe ja peale seda on rahvusvaheline päev meie koolis, kus peab oma kooli esitlema. Kust ma selle motivatsiooni õppimiseks võtan, palun öelge mulle? Kuidagi peab ennast kokku võtma ja sundima hakkama. :p Peale seda nädalat saab jälle rahulikult olla ja niisama meeldivaid asju teha. Sessil tuleb taaskord ennast kokku võtta. Täna sain teada ka, et Karolina vennaraas tuleb mulle detsembris külla. Mu esimene sõber, kes siia jõuab. Ja varsti peale teda tuleb juba Mairi :)
Kui siin see metsik rahvamass kõrvale jätta, siis üldiselt linn meeldib. Silm puhkab kui vaatad ringi ja suudad ennast inimmassist välja lõigata ning tänaval olevale mustusele mitte tähelepanu pöörata. Mulle meeldib see, et igapäev on midagi uut, isegi samu tänavaid mööda liikudes. Linnapildis on üsnagi hästi näha, kui palju sisserännanud rahvast siin ja seetõttu kui erinevat nägu siin inimesed on. Sellist prantsuse prantslast, kes vanemates filmides on, praktiliselt ei ole olemas enam. Suurema osa moodustavad igasugused värvilised tegelased ja asiaadid. Igast pilusid ja tumedanahalisi on siin palju, väga palju! Saab huvitav olema Eestisse tagasi tulles, kui kõik jälle valge on :D
Sõprade ring on jäänud väiksemaks, seda selles tähenduses, et nüüdseks on siinsed inimesed jagunenud sõpradeks ja tuttavateks, ennem võis nimetada ainult tuttavateks. Sõbrad on siis saksa tüdrukud ja head tuttavad on minu jaoks brasiillased ja väike kamp muid rahvuseid. Saksa tüdrukutega suhtleme igapäevaselt, nemad olid ka need, kes mulle armsa sünnipäeva üllatuse tegid, teisi inimesi kohtan eelkõige erinevatel eelpidudel ja suhtlemine on pigem ainult peotasandiline, vahel harva ka lepime kokku miski muu kokkusaamise või tegevuse.
Nagu siin ilmselt juba aru olete saanud, siis peamiselt toimuvadki siin igasugused peod. See on kõige parem viis korraga palju rahvast kokku saada ja lihtsalt seltskonda nautida. Ega see Erasmus olegi üks pidu tegelikult. Siiski ma leian, et selles ei ole midagi halba, kui oma kooliasjad tehtud saad, rahaga välja tuled ning tervis vastu peab :D Kooliasjad on mul korras, tervis ka, sest ma oskan piiri pidada ja üldiselt joon ainult ühe siidri vms, rahadega tulen ka välja.. seega kõik väga viis! :) Kuigi ma pean tunnistama, et siin pole mul üldse motti õppida, hoopis teises režiimis vaimselt, ei tunne nagu kohustust või nii..
Kiirelt siis ka väike ülevaade viimase aja toimumistest.
Kolmapäeval oli siis see esitlus, mille pärast ma nädal aega närvis olin ja prantslasi peksin, et midagi tehtud saaks. Ei läinud nii hästi, kui lootsime, aga vähemalt sai selle kaelast ära! Nüüd mul vaja nende troppidega veel kirjalik osa ka teha ja siis kõik ühel pool.
Neljapäeval toimus eelpidu meie juures, kohal oli mõnus väike seltskond ja nalja sai palju. Mängisime erinevaid joomismänge ja mõni jäi ikka täitsa purju. Edasi me ei läinud kuskile, sest mõni kustus suht ootamatult ära. Lõpuks jäime mina, Elina ja Kristaps meile. Kristaps oli nii purjus, et otsustasime ta meie juurde ööseks jätta, sest esiteks oli viimane metroo juba ammu läinud ning teiseks see vend poleks omal jalal ilmselt koju jõudnud. Võttis tema siis mul peast juukspaela ja karjus, et ta on nüüd hipi ja jooksis mööda tube siin ringi, paludes, et ta võiks niimoodi nüüd välja minna. Kuna siin on ohtlik ala purjus kuttidele, siis ma muidugi ei lasknud tal minna, sest ma ei usu, et ta oleks osanud tagasi tulla ja ilmselt oleks suht vägisi kuskile stripibaari sisse veetud. Lõpuks ma sain selle joodiku magama ja saime ise ka Elinaga rahus magama minna!
 |
| Demonstratsioon suvalise rolleri taustal (see oleks peaaegu ümber kukkunud:D) |
 |
| Ameeriklane valmis. |
Täna, pühapäeval, on mul plaan hakata asjalikuks! On vaja õppima hakata. Mul on 2 eksamit neljapäeval, järjest kohe ja peale seda on rahvusvaheline päev meie koolis, kus peab oma kooli esitlema. Kust ma selle motivatsiooni õppimiseks võtan, palun öelge mulle? Kuidagi peab ennast kokku võtma ja sundima hakkama. :p Peale seda nädalat saab jälle rahulikult olla ja niisama meeldivaid asju teha. Sessil tuleb taaskord ennast kokku võtta. Täna sain teada ka, et Karolina vennaraas tuleb mulle detsembris külla. Mu esimene sõber, kes siia jõuab. Ja varsti peale teda tuleb juba Mairi :)
 |
| Minnid (: |
 |
| Liftis .. ja ma ei tea, mida ma üritan |
 |
| Tsikkidega ootame metrood |
No comments:
Post a Comment