Neljapäev - esmaspäev (25. - 29.10)

Ülevaade minu viimastest tegemistest:

Pole vist enam ime, miks naabritele
me ei meeldi :D

Neljapäev oli peo päev. Normaalne on vähemalt korra või paar nädalas peole minna ... :p

Alustasime taaskord saksa tüdrukute juures. Ilmselt oli see viimane kord, sest peale seda eelpidu said nad kaks kirja oma kinnisvara maaklerilt ja ukse peale kirja naabritelt. :D Ups .. eks pilt illustreerib. Nüüdsest toimuvad neil ainult tüdrukute vaiksed istumised :) Eelpidu oli vahva ja rahvarohke nagu alati! Edasi otsustasime edasi minna Mix clubi, aeg oli läinud kiiremini, kui me aimata oskasime ning tasuta ajaks enam ei jõudnud. Tasuta said veel ainult kahe klubi partnerülikooli õpilased, otsustasime siis seda proovida, valetada ennast teise ülikooli :D Poole tee peal klubisse kadus pool rahvast ära, osad jäid maha meelega ja osad sellepärast, et valisid maha jäänud grupi, mis klubisse tulla ei soovinud. Olime oma valega turvadest mööda saanud ja lühemasse järjekorda pääsenud. Jäi veel üks takistus - sissepääsus seisev tütarlaps, kes jagas tasuta sissepääsmeid. Sooviti siis näha meie õpilaskaarti, meil muidugi selle kooli oma ei olnud.. saadeti tagasi teise järjekorda. Meie naistemees Balazs jäi selle tüdrukuga veel rääkima, kasutas oma sharmi ja näe, võisime tagasi sinna järjekorda minna ja saime tasuta pääsmed! Balazs sai autasuks ka veel tütarlapse numbri :) No küll poiss oli õnnelik ja heas tujus peale seda :D Seekord oli peol tõeliselt lõbus. 

Prints William
saagiga

P

Liiga hea pilt :D Jonathan oli peo
nael. Silmad loojas ja sebis naisi

Eelmine kord, kui me seal olime, polnud kellelgi õieti tuju ja me lihtsalt olime ja tantsisime, seekord oli kõigil tuju, sest saime tasuta sisse ja parajalt vindised juba ka selleks hetkeks. Piltidelt võib näha, kui lõbus meil oli :D Klubist ära liikusime nelja ajal. Oiii, milline peavalu oli taksot saada! Lõpuks mul ikka õnnestus, jooksin oma kontsadega teistest ette ja peatasin takso, praktiliselt seisin sõitvale autole ette ja sundisin ta peatuma. See ei olnud üldse nii ohtlik, kui kõlada võib. Lõpuks jõudsime koju, kõhud jumala tühjad. Minule oli just jõudnud ju Eestist pakk :) Olime lahked ja kutsusime Balazsi ka meie juurde ja sõime leiba suitsuvorstiga. Balazs elab meist 5 minuti kaugusel ja seetõttu igakord kui koos peol, tuleme koos koju, et takso odavam oleks.

Reedel ma puhkasin ja lugesin raamatut. Miski kell 6 sain magama alles.. Vahepeal oli tuju kuskile tüdrukutega minna ja lihtsalt istuda, aga siis kuidagi oli lõpuks kell nii palju ja peale söömist nii väsinud, et jaksanud enam kohe üldse midagi teha ega mõelda, et peaks riideid vahetama ja ennast korda tegema. Üks kord nädalas on vaja päevi, kus mitte midagi ei tee! Ei lähe isegi kodunt välja! Kogusin energiat.

Laupäeval peksin ennast varem üles, et ma ei magaks poolt päeva maha jälle. Haakisin ennast Elinale ja Kristinale külge ning mõtlesime Hollywoodi muuseumit vaatama minna. Õues oli külm! Mu talveasjad saabusid täpselt õigel ajal. Kraade oli siiski 7, aga ma ütlen, tundub nagu oleks juba miinuses! Siin õhk kordades kargem ja kuivem ning seetõttu ikka päris külm ja käre juba. Järjekord muuseumisse oli pikk ja ei liikunud üldse ja sellise käredaga ei olnud mitte mingit isu seal passida ja oodata sisse pääsemist. Muuseum on tasuta, seega ilmselt selle pärast. Igatahes.. edasi nagu plaani ei olnudki ja kohe otsemaid tagasi koju ja ei viitsinud minna. Vihma hakkas ka veel tagatipuks sadama ja otsisime sooja kohta, kuhu pugeda. Läksime McDonaldsisse McFlurry'sid sööma. :D Täiesti normaalne minu arust .. :D Peale seda läksime koju.

Ja siin pole isegi poolt rahvast.

Tegin ennast korda ja läksin Gabriel'i juurde peole. OMG, kui käest ära see pidu lõpuks läks ja kui metsikult rahvast! Mul ei läinud midagi käest ära, ma jõin oma siidri seal ära ja jutustasin niisama rahvaga, mul ei olnud plaani kuskile edasi enam minna. Aga seal korteris oli lõpuks ligikaudu 70 inimest! See oli ulme lihtsalt! Ei mahtunud enam liikuma ega midagi, uksekell pidevalt helises ja juurde ja juurde neid tuli. Keegi ei teanud enam, kes kelle sõber on või kes tulevad. Mina läksin sealt 1 aeg ära, et viimase metroo peale jõuda ja mu lahkudeski tuli inimesi juurde. Gabriel ise oli jumala purjus ja tal oli savi :D ime, et naabrid politseid ei kutsunud, korra käis ukse taga, aga Gabriel saatis ta põhimõtteliselt p*rse! Uskumatu. Järgmine päev kirjutas facebooki, et tal oli nii lõbus, peaks kordama :D:D

Niimoodi ta mul seal 2
tundi istus :)

Pühapäeval  koristasime korteri ära ja oli aeg kokkama hakata! Ema saatis mulle igast kraami eestist ning verivorstid ja vürtsikilu ei kannatanud enam ootamist. Otseselt Eesti toitu kui sellist ma ei teinud, sest esiteks mul pole ahju, teiseks on siin liha megakallis, et seapraadi või midagi teha, seega ma mõtlesin miskit muud välja. Kutsusin külla saksa tüdrukud, soome ja austria tüdruku, ungari ja hispaania poisi ja söötsin nad täis :D Mis ma siis valmistasin: Elina aheldasin pannkooke tegema, mulle väga maitsevad tema tehtud pannakad! Istus 2 tundi köögis ja küpsetas neid. :D Mina siis praadisin hakkliha ning täitsin pooled pannkoogid hakklihaga, lisaks keetsin kartulit, praadisin verivorstid ära, keetsin muna, tegin hapukoore tomatikastme, pakkusin tumedat leiba, eesti kommi, Vana Tallinnat ja lisaks veel Kama ka! Vot selline valik siis seekord. Mul oli pärast sellest söögiorgiast kõht nii täis ja paha olla! Päev läbi midagi õieti ei söönud sellepärast ja siis selline toit.. oehh.. Külalised jäid kõigega rahule ja kõhud said täis :) Isegi Kama maitses! Üks saksa tüdruk uuris, kas ma talle võiksin Saksamaale saata seda :) Verivorsti peale tegid kõik alguses nägusid, aga hiljem sõid isuga :D Seda nad lõpuks teada ei saanudki, et seal sees ongi veri :D Alguses ütlesin ja siis kõigil olid silmad suured ja vaatasid oma taldrikusse, siis ma otsustasin, et parem las elavad teadmatuses ja maitsevad ilma eelteadmiseta.

Imestate veel, miks mulle enam
inimesed ei meeldi?

Esmaspäev ehk täna on mul muidu üldiselt vaba päev. Täna siiski pidin omale kargu alla ajama ja kooli minema grupitööd tegema. Oi selle aja leidmine ja esimese kokkusaamise korraldamine oli korralik peavalu! Ebareaalne. Prantslased ikka ei oska asju ajada ma ütlen.. Leppisime kokku esmaspäeva, kõik pidid saama tulla, lõpuks oli ikka pooled ainult kohal, pidime tegema kõik enne eeltööd, et siis kokku saada ja slaidid lihtsalt kokku panna ja korras.. mina olin ainuke, kes eeltööd tegi loomulikult! Lõpuks tegime 3 tundi kahte slaidi ja seetõttu saame kokku veel, homme, kolmapäeval ja esmaspäeval ka ilmselt :S Ebareaalne. Olin niigi närvis sellest ja siis oli linn ja inimesi ja turiste puupüsti täis, et kohe tuju läks täitsa ära. Mul on juba täiesti kopp ees sellest metsikust rahvamassist, mis siin tänavatel on. Koguaeg keegi kõnnib otsa, ruumi aeglastest inimestest mööda kõndida ei ole, siis venid koos mingi turistigrupiga, kes igast kivist maast pilti teeb jne.. nii väsitav!

Ma nüüd uuesti homseks kokkusaamiseks valmistuma ja raamatut lugema!

Minu sõltuvus

Viimastel päevadel ei ole midagi väga toimunud. Esmaspäev oli vaba, nautisin meie korras korterit ja tegin veel miskit, millest kohe räägin, teisipäeval käisin koolis ja täna samuti. Nagu lugeda võib, siis on mu elu siin rahulikumaks muutunud :) Ja lisaks järgnevale asjaolule ei ole mul nii kiire koguaeg kodunt plehku panna. :p Pariis ei kao kuhugile veel lähima paari kuu jooksul. :p

Pühapäeval olin jälle poole ööni, võiks isegi öelda varajaste hommikutundideni arvutis, oma voodis, arvuti süles ja valgus ei ole mul toas ka kõike sõbralikum. Mul käivad vahetevahel migreenilised peavalud, aga need ei ole üldiselt väga hullud, mul mingi kergem variant migreenist, eelkõige soodustab neid stress ja arvutis olemine muidugi. Olin mina siis terve pühapäeva ja öö arvutis olnud. Selle tulemusena tekkis mul keset ööd selline peavalu, millist mul ei ole varem olnud. Mul tavalisi peavalusid enam ei olegi, migreenilised on alati sellised, kus ka silm valutab ja on valgusetundlik ning tavalised valuvaigistid ei tee mitte midagi. Seekordne peavalu oli kõige hullem, mis mul kunagi olnud on, mul hakkas sellest isegi paha ja otsustasin siis oma tugevad spetsiaalsed valuvaigistid kasutusele võtta, peale seda sai asja kontrolli alla mõne ajaga. Üldiselt neid õigeid ravimeid on mul vähe ja ma ei taha neid kasutada, kui just hädavajalik ei ole. 

Igatahes peale seda tegin otsuse, et aitab päev- ja ööläbi arvutis vahtimisest! Aga mida ma siin teen? Mul ei ole kodus midagi muud teha.. õppimise asjad on ka kõik arvutis, ma ei taha ka 24/7 kuskil ringi hulkuda ja niisama passida ma ei suuda. Ainus lahendus, osta endale raamat. Aga mis raamat? Siin ei ole väga suur valik inglise keelseid raamatuid, ei ole vist kõige populaarsem see võõrkeelne kirjandus siin. Ma olen viimasel ajal väga palju igalpool kuulnud ja isegi 9gag'is lugenud raamatu kohta "Fifty Shades of Grey." Kuulsin, et see on teistsugune raamat, täiskasvanute raamat ja seda on nimetatud erootiliseks romaaniks. Igatahes, läksin mina siis esmaspäeval seda raamatut poodi otsima. "Shades of Grey" on triloogia, ostsin siis esmaspäeval I osa sellest raamatust, lugesin tagant pisut tutvustust, aga suurt mingit aimu sellest raamatust ei saanud, kuna see ei ole kallis ka ja piisavalt paks, siis otsustasin selle ära osta. Tulin koju, suterdasin pisut arvutis ja mõtlesin, et loen siis natukene. Ja nii ma oma hinge kuradile müüsin .. ma olen TÄIESTI SÕLTUVUSES!

Ma ei suuda seda raamatut käest ära panna! Ma alustasin esmaspäeval õhtul ja mul on tunne, et täna ma loen selle raamatu läbi, sest mul on 500 leheküljelisest raamatust umbes 100 lehekülge veel lugeda. Ja mulle üldiselt ei meeldi raamatud, ei ole eriti lugeja tüüpi. Peale esmaspäevast lugemist juba ma teadsin, et ma pean KÕIK kolm raamatut läbi lugema! Seega teisipäeval peale kooli, läksin tagasi poodi ja ostsin teised kaks osa ka ära. :D

Natuke lähemalt raamatust. Ja, JAH, ma teen raamatule reklaami, sest see on tõeliselt hea!

On kaks peaosalist, Anastasia Steele ja Christian Grey. Anastasia, kes on minu vanune ja Grey, kes on 25+ aastat vana ja üliedukas noor ärimees, kes omanimelise impeeriumi ise üles ehitanud. Anastasia kohtab seda noormest teda kooliajalehe jaoks intervjueerima minnes, ta teeb seda oma parima sõbranna eest, sest too on kodus haige. Peale intervjuud ei suuda kumbki enam teineteisest eemal olla. Christian on hoiatanud, et ta ei ole Anastasia jaoks õige mees, sest tema ei ole romantika ega lillede mees, ta ei armasta. Tüdruk ei kuula. Raamatus hargneb lahti väga keeruline ja seksuaalne lugu nende kahe vahel, Christian, kes on kontrollfriigist masohhist ja Christina, kelle jaoks see kõik on nii uus ja hirmutav, kuid ometi ei suuda ta eemal olla. Kui üks raamat võib üldse olla oma sisult "kuum", siis see on kindlasti see raamat! Niiet tüdrukud, marss lugema! Arvan miskipärast, et poisid ei oleks sellest nii vaimustuses. :p Eesti keelde peakas see raamat ilmuma selle aasta novembris, kui ma õigesti mäletan. Parem on lugeda inglise keeles, ei lähe midagi tõlkes kaduma.

Raamatu tutvustuses on kirjas nii:

"Romantic, liberating and totally addictive, Fifty Shades of Grey is a novel that will obsess you, possess you, and stay with you for ever."

Ja nii tõesti on!

Üldiselt ma ei tea, mida ma see nädal peale lugemise teen. Promopoiss vihjab siin mulle, et me võiks uuesti minna peole sinna klubisse see reede, aga ma ei tea, kas see reede lähme, kuigi seal miski special venepidu :D Vaatab, mis saama hakkab.

1.-4. november on siin pikk nädalavahetus niiöelda, kuna esimesel on miski riigipüha ja siis paljud meist kuskile Prantsusmaalt välja, ka meie mõtleme seda või siis kuskile mujale Prantsusmaa linna. Teeks endale väikse sünnipäevakingituse :) 

Uskumatu, mul juba kahe nädala pärast sünnipäev! o.O 

Alles mul oli.

Sel nädalavahetusel ...

... käisin VIP'ina peol, veetsin aega oma lemmikbrasiillastega ja sain tunniga teada, kuidas olla pariislane.

Kiire põige ka kolmapäeva.

Kolmapäeval hüppasime korra sakslannade korterist läbi, kuna jutud käisid, et sealt saab Ungari toitu :D

Nimelt kaks ungarlast Balazs ja Àgnes valmistasid siis oma maa 'toitu' teistele maitsmiseks. Väga palju nad ei viitsinud vaeva näha, ehk siis see oli pigem lihtsalt lihakaste :D Midagi guljašši sarnast, aga mitte päris see. Igatahes lõpptulemus oli suht hea ja tasuta sai.. niiet miks mitte?! Seltskond oli ka mõnus, seega väga viis.

Aga nüüd reede.. ;)

Päev, täpsemalt õhtu, mida me terve nädala ootasime. :p 

Alustasime saksa tüdrukute pool taaskord. Tegime raclette.. pmst on sul selline pisike alus, kuhu sa paned peale kõike head ja paremat ja siis peale paned riivjuustu ja siis paned selle spetsiaalsesse grilli. Täitsa hea oli, mina nägin seda riistapuud esimest korda ja üldse kuulsin sellest esimest korda. Aga nüüd siis õhtu magusa osa juurde ;)

All paremal saab näha seda meie jooki

Nimelt üks saksa tüdruk Anna teab ühte tüüpi, kes teeb Londonis ja nüüd siin Pariisis klubidele promo. Kutt kutsus Annat ja tema sõbrannasid ehk meid siis ühte shikki klubisse.. sellisesse 'rich-bitch' klubisse, kuhu muidu ei satuks ega läheks. Kohe räägin lähemalt, miks.

Lõime ennast korralikult üles, panime kõik kleidid selga ja kõrged kontsad jalga.. dresscode suht selline. Klubi nimi oli 'Le Barock' ja see selline jõukate inimeste klubi. Kuna meie olime tänu sellele kutile listis, siis saime VIP alasse.. uujeee. Klubi ise on suht väike, Privé tüüpi koht, muusika oli väga hea! Õhtu otsa tantsisime. Saime olla rahulikult oma seltskonnaga, see kutt ise jooksis seal pidevalt ringi ja ajas omi asju.. üldsegi, ega Anna nägi ka teda esimest korda :D Hahaha.. kummaline kutt, sellesmõttes.. et ma ei saa aru, miks ta meid sinna kutsus ja meile tasuta alkoholi muretses :D Meile sobis igatahes. Üldiselt siis jookide eest me maksma ei pidanud, õhtu jooksul lihtsalt pudelid ilmusid meie lauda ja me saime seal juua ja olla. Tutvustuseks võin niipalju öelda, et uurisin, mis valemiga üldse sinna klubisse VIP'i saab. Saad siis, kui tead sealt omanikku või mänedžeri vms ja siis, kui tahad raha laristada. Selleks, et endale VIP alasse laud broneerida, pead sa kulutama õhtu jooksul jookidele vähemalt 700€, mis ilmselt ei ole väga keeruline alkoholivalikut arvestades. Kuskil hindasid ei ole kusjuures, isegi VIP alast väljapool, kus pead jookide tellimiseks leti äärde minema. Klubi pakub siis Dom Perignon'i shampuseid, mingisugust eksklusiiv viina 'Grey Goose Vodka' jne. Lisaks viidi ühte lauda Balthazari 12 liitrine pudel, googeldades sain selle hinnaks umbes 800£.. lisada veel juurde klubi juurdehindlus.. siis pole paha hind vist.. Selleks ajaks, kui see lauda viidi, pandi ka spetsiaalne muusika peale, et ikka kõikide pilgud oleksid suunatud. Meie jõime Grey Goose'i, mitte puhast viina, oli selline pudelisse tehtud kokteil valmis juba.. väga hea oli, sildi järgi 40 vol'i aga viina maitset absull ei tundnud. Igatahes.. õhtu oli vägev ja teistsugune ja loodame, et poisu kutsub meid veel kuskile. :p Tüüp oli koguaeg jumala mures, et meil ikka piisavalt juua oleks ja kas meile meeldib jne. :p

Laupäeval ärkasin üles, pohmelli mul ei olnud, seega väga viis olukord!

Plaanis oli minna brasiillastega maa-alustesse katakombidesse. Saime kell 3 kokku ja läksime siis.. kohapeal selgus, et see on külastajatele suletud, kuna õhukonditsioneeriga on mingid probleemid. :/ Nii halb ebaõnn! Me olime nii ärevil sinna minekust, seal on luukered, kondid ja koljud ja värki.. kunagi olid sõjapõgenikud seal ja värki.., lisaks olid ühel brasiillasel vanemad ka külastamas siin ja neil oleks ka vägev olnud seda näha. Aga noh, mis seal ikka.. läheme uuele katsele. Igatahes, siis edasi lihtsalt jalutasime ringi, käisime jälle Luxembourg'i aias ja veetsime mõnusalt paar tunnikest aega. Vihmane ilm oli ja seetõttu kaua ei olnud. Kui koju jõudsin, olin jumala väsinud.. lihtsalt nautisin üksi olemist. Elina on Münchenis oma poisil külas ja siis ma saan olla üksinda reedest-teisipäevani! Uuujeee... korter püsib korras ja nii hea on kuidagi olla. :p Sain Elina voodis laiutada ka. :p

Täna, pühapäeval, käisin ma teatris. Käisime vaatamas 'How to become Parisian in one hour', see ühe prantsuse koomiku poolt tehtud tunni ajane etendus. Väga hea etendus oli! Nalja sai kui palju. Eks osa oli liialdatud, aga ikka suht õigesse auku oli kõik :D Näiteks.. miks pariislased on siis nii ülbed ja ebaviisakad jne? Aga sellepärast, et esiteks: on suhtumine - mina olen selle eest maksnud, mina pean saama; teiseks - ma ei tea sind, mind ei huvita.. ja nii suht ongi. Lisaks õpetati olema restoranis nagu pariislane, poes, metroos, klubis jne. Pariislased on ka depressiivsed sellepärast, et neil on halb töö, vähe raha ja väike korter. Korralikult tehti nalja ka ameeriklaste üle :D Inimesed naersid laginal naljade üle, isegi kohalikud pariislased. Mina jäin igati rahule. Kusjuures, see etendus kestab kuni juunini 2014. Seega mul ei ole midagi selle vastu, et seda uuesti vaatama minna, kui Mairi on huvitatud. :D Teisi kindlaid külastajaid ei ole veel, seega teid siin ei maini :D Kui pileteid ei ole näinud, siis tulemist ei usu. Nii on.

Muideks, täna oli siin väga soe ilm. Terve eelmise nädala sadas vihma ja oli suht jahe ja nõme ilm. Täna oli päike ja 23 kraadi. Ilus lõpp nädalale.

Homme on mul vaba päev ja peaks kõikide eelduste kohaselt olema ilus päikesepaisteline ja suhteliselt soe päev, eks ma vaatan, mis ma korda saadan.

Muideks, ma olen nii elevil.. mulle peaks tulema nüüd see nädal 2 pakki eestist! Üks emalt talveriiete ja eesti nänniga ja teine kallilt Karolinalt eesti nänniga! Ma ei tea, mida see neiu, mulle kõik sinna paki sisse pani, aga ma tahan niii väga juba näha! Mulle selline hellitamine meeldib :) Killuke eestis jälle südamesse.

Kvaliteetaeg korterikaaslasega

Täna meil on esmaspäev, täna oli vaba päev.

Elina ja Elina kasutasid ära päikesepaistelist ilma ja läksid pikemale jalutuskäigule. Google maps oli abimees ja seadsime sammud kodu juurest Eiffeli torni juurde. Teekonna pikkus on keskeltläbi 6 km, selline paras jalutuskäik. Aga miks me läksime JÄLLE Eiffeli torni juurde? Seekord siiski sellepärast, et seal oli karude näitus, nimi peaks olema 'United Bears'. Nimelt saadetakse 1 valge karu igasse riiki ja siis seal üks kunstnik kaunistab selle ära nii, kuidas talle parasjagu meeldib. Eesti karu leidsin ka. Eesti karu oli väga igav.. üleni valge, miskid mõttetud mehed olid sinna peale joonistatud ja siis veebiaadress! Nagu tegelt? Miks sa paned reklaami selle karu peale! Kunstnik, kes selle karu teinud oli, oli minu jaoks täiesti tundmatu. Oleks võinud selle Navitrolla kätte anda!

Üks huvitav seik siis ka. Meil läks Eiffeli juurde jõudes kõht jumala tühjaks ja kuna suht pikk päev oli veel ees, siis ostsime endale sealt putkast friikad. Istusime siis pingile maha, et neid sööma hakata. Koheselt tulid meie ümber tuvid ja järsku üks tuvi lendas elina friikatesse ja haaras sealt ühe, koheselt lendas terve parv linde meie ümber, kajakad, varesed ja veel tuvisid. Stseen oli nagu filmist Hitchcocki linnud. Panime plehku sealt. Muidu kohe oli üks aasialane, kel oli telefon valmis ja tegi kogu sellest seigast filmi.. nad reaalselt alati valmis jäädvustama kõike, mis toimub.

Nii mõnus oli täna ringi jalutada ja mõista, et siin linnas ei ole võimalik ära eksida. Iga natukese aja tagant on miski metroopeatus, seni kuni sa tead liine, mis sind koju viivad, on kõik korras. Siiski ainus turvaline aeg niimoodi ringi avastada ja lampi suvalisse kohta jalutada on päev, õhtul mitte.. pimeduse saabudes muutub asi ohtlikuks. Eksida saab siis, kui on vaja konkreetselt otsida mingisugust paika üles ja kui loed kaarti valesti vms.. aga muidu mitte. Aga niimoodi eksib igalpool, igas uues linnas.

Aga nüüd pisut illustreerivat materjali

Enne linnurünnakut maitsesid friikad
päris head

Eesti karuga

Õhtune söömaaeg

Kiire lühike postitus. Aga ma lihtsalt pean teile ka isu peale ajama!

Ajasime omale kargud alla, kutsusime Anu, Hana ja Marta ka kaasa ja läksime meil kohekohe lähedal asuvasse itaalia restorani sööma. No uskumatult hea toit!! NIII MAITSEV!!!

Mina, Anu ja Marta sõime ravioole, Hana sõi rigatonisid nelja erineva juustuga ja Elina sõi spagette mereandidega. KÕIK olid megahead.. mina ei ole mereanni fänn, seega ma Elina oma ei proovinud.

Magustoiduks tellisime puuviljasalatit piparmündi kastme ja jäätisega, Marta tahtis meist erineda ja tellis Tiramisu! Ebareaalselt maitsev!

Kes külla tuleb, kindel laks on sinna minek!

Nüüd siis vaadake ja vesistage

Minu maitsvad ravioolid on singi all peidus :)

Elina uhke mereanni pasta

Ülimaitsev ja kui värske puuviljasalat !

Marta Tiramisu

Mis on toimunud?

Neljapäev. 

Neljapäev on kõige 'raskem' päev mu nädalas. Mul on tervelt 3 loengut ja päev algab juba kell 9:45. Esimene loeng on Strategic Management Accounting, kuhu võib magama jääda! No ebareaalselt üksluine tund. Teiseks on meil Marketing, vot see loeng ja õppejõud mulle kohe vägaväga meeldib! See on see õppejõud, kes on töötanud Warner Bros'is ja Disney's jne.. mees räägib nii huvitavalt turundusest, teab, millest räägib ja oskab inimesi ennast kuulama panna.. Kui juba siin koolist kirjutan, siis mainiks ära ka ühe asja. Mul on üks õppejõud, kes on suht ennast täis ehk selline edev mees. Tema loengud on siiski huvitavad, ei ole midagi öelda. Panin juba esimesel loengul tähele, et lampi ütleb keset mingit lauset '10 000€'.. ma mitu loengut mõtlesin, et millest ta räägib, mis 10 000 eurot tal koguaeg on? Nüüd siis viimane loeng ma sain aru, mida see tähendab. Nimelt see summa on kooli õppemaks! Kujutate ette, 10 000€ !!! Ma ei tea, kas seal koolis on tasuta kohti ka või on kõik tasulised, aga nad maksavad nii palju, et seal õppida ?! Uskumatu. Vabandust, aga see ei ole üldse nii heal tasemel kool, et seal õppimise eest sellist hinda maksta. Mina sinna raha eest õppima ei läheks! Selgus ka veel selline asi, et osad välisüliõpilased, näiteks mõned brasiillased on tulnud siia täiesti oma rahadega, nemad maksavad selle ühe semestri eest 4000€! Hullumeelsus. Ja see minu õppejõud toob selle õppemaksu alati esile siis, kui keegi mingit jama talle seletab või ise miskit jama siin koolis näinud või kuulnud on. Ütleb, et tema selle eest küll ei maksaks sellist summat. 

Minnes nüüd päevaga edasi, siis peale kooli koristasin veidikene kodu ja tegin õhtuks aega parajaks. Me läksime järekordsele Erasmuse peole, sedakorda Mix Club'i. Istusime tüdrukutega seekord meie juures ning siis pisut enne 12 seadsime sammud metroojaama ja peole. Sissepääs oli naistele ja välismaalastele tasuta. Kõige parem osa oli see, et tegemist oli hispaaniateemalise peoga.. noo, terve õhtu jooksul ehk 5 laulu olid hispaaniast :D Parim, milleks DJ suuteline oli, oli Enrique Iglesias :D Muidu oli päris huvitav, kuigi ega me kõik olime suht väsinud ja tantsisime seal lõpuks juba suht sunniviisiliselt. :D Jah, me käime koguaeg peol. Viimased peod ma siiski pmst kaine olnud, joonud ühe siidri vms.. ma ei jaksa juua ja ega ma ei jaksa nii palju pidutseda ka. Samas, kui kõik ülejäänud peole lähevad, siis ma ei passi ju üksinda kodus? Suht suletud ring.. Aga ma ei kurda.

Reede.

 Magasime taaskord poole päevani. Mul viimasel ajal päris hea uni siin.

Õhtul oli meil planeeritud minna ühte traditsioonilisse prantuse restorani sööma, Chartier on koha nimi. See ei ole kallis koht aga see on VÄGA populaarne koht, nagu me nägime. Me leppisime kokku, et saame kell 9 restorani ees kokku, sest osadel meist oli reedel kella 8ni kool. Mina, Kristina ja Tatjana läksime siis pisut varem sinna restorani, et ehk saame kohad vms. Kui restorani ette jõudsime, oli seal hiigelpikk järjekord!!! Pole sellist asja veel enne näinud. Me olime kõik nii näljased, sest päev läbi olime oodanud seda hetke :D Reaalsus oli see, et me ei läinud ikkagi sinna restorani, kuna me ei oleks sisse saades oma toitu jaksanud oodata.. Leppisime kokku uue katse nüüd tuleval teisipäeval ja lähme sinna varem! Siis sööme tigusid!!! Soovige mulle edu :D Lõpuks me läksime ühte suvalisse itaalia restorani pizzat ja pastat sööma.. me olime nii näljased, et meil oli juba jumala suva kuhu ja mida sööma minna :D

Laupäev.

Uurisime reede õhtul Elinaga välja rajooni, mida võiks Pariisis avastada ja läksime sinna. 

Valisime seekord sihtkohaks Bastille'i.

Enne nägime meie kodutänaval miskit paraadi.. ei saanud algul aru, mis värk oli. Siis nägime hiljem veel igalpool linnapeal igast zombideks maskeeritud noori.. Elina arvas, et äkki siin oli miski zombiparaad vms. Mõni nägi ikka väga hirmuäratav välja. :D

Igatahes Bastille'i piirkond. Polnud midagi väga erilist :D Vb me ei osanud lihtsalt seal suurt ringi käia. Tegime lihtsalt suurema ringi peale, mina ostsin sealt oma esimese crêpe'i nutella ja banaaniga! Crêpe on suur pannkook ja neid saab tegelikkuses osta peaaegu iga nurga pealt. Muidugi seal ringi jalutased nägime ka paari poodi... ja siis me läksime ühte sisse.., kus olid allahindlused ja siis shoppahoolik mina ostsin sealt endale ühed ilusad mustad kingad ja kleidi ja pluusi... kokku läks 30€ niiet ei ole siiski hull! Aga väga ilusad kõik ;) Ja ma Eestis arvasin, et ma ei hakka siit mitte midagi ostma..

Tulime siis oma ringkäigult koju ja tegin meile süüa pasta bolognese'i, see meil siin tüüpiliseks toiduks saanud :D Hea lihtne ja kiire teha :D Meile tuli külla üks Soome tüdruk Anu ja siis istusime ja jõime pisut veini.. vähemalt mina jõin pisut, Elina ja Anu mitte :D Nad läksid hiljem edasi peole ka, meelitasid mind elu eest kaasa.. aga noo eile ei olnud ikka kohe üldse tuju minna. Saatsin nad peole ära ja ise vaatasin 'Catch me if you can' filmi. Olen seda juba ammu näinud, aga hea oli uuesti vaadata! Näete.. ma oskan ka pai tüdruk olla ja koju jääda :) Ei allu provokatsioonidele. Tüdrukud tahtsid mu täis joota :D Elina tõi oma pisikese Koskenkorva pudeli mulle ninaalla ja ütles, et sa oled ju eestlane, sa peaksid sellega väga hästi hakkama saama. :D Aga mul ei olnud tuju sel hetkel kellegile midagi tõestama hakata :D

Tsikk roomas hommikul kell 6 koju :D Täna sureb, üldse ei ole kade :D

Pühapäev.

Laisk päev. Meil on juba nädal aega järjest iga päev vihma sadanud! Väike masendus hakkab tekkima ja kopp on jumala ees! Tuju ei ole üldse ennast sellise ilmaga kuskile välja ajada.. lisaks ei ole meil vihmavarje ka :D Saaks tänavapealt 5€ eesti osta, aga kuidagi alati jääb see sinna paika.. pluss need mõttetud nikerdised ka. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis Elina sureb mul siin :D Kord minu ja kord enda toas. :D Hahahah.. pisut on hea parastada. :P Tegin meile täna hommikusöögiks pannkooke.. vot nii hooliv korterikaaslane olen. Tegelt mul oli lihtsalt igav ja otsisin tegevust. Ilmselt ajame kunagi endale kargud alla, kui nälg kallale tuleb :D Enne mitte.. Tuuseldan siin täna arvutis ringi, vaatan vanu pilte ja nostalgitsen. Peaks mingi hea sõjaplaani homseks välja mõtlema.., homme meil vaba päev jälle ja hetkel ilmateade lubab, et EI SAJA! Parem oleks!!

Kusjuures.. eile oli esimest korda õhk jumala külm, selline kare sügisõhk.. pole sellist ennem siin veel olnud.

Nägin just eile facebookis pilti, mille mu armas noorem sugulane Mari lisas. Eestis ikka korraliksügis käes, lehed ilusasti värvilised ja puha. Meil siin pole midagi sellist veel. Kõik jumala roheline, kuskilt midagi veel ei pudene. Aga ilmselt üle öö jõuab see sügis ka siia.

Aa.. ostsin endale üks päev öösärgi, sest ma ei võtnud midagi kaasa siia, millega magada. Ostsin endale sellise pikema T-särgi. Kusjuures.. see tegelt ka muudab mind laisaks. :p

Esimene kuu ..

Täna, kuu aega tagasi, olin veel kodus, pakkisin kohvrit ja valmistusin eluseikluseks. Mind tulid lennujaama ära saatma ema, vend, onu Markku, Ranno, Meelika, Sigrid koos väikse Motuga, Eliko, Karina ja Helen.  Tallinna lennujaams ei saanud veel midagi aru, kuhu ma lähen ja kauaks.

Kell 19:30 maandusin ma Charles De Gaulle'i lennujaama Pariisis. 

Mul oli seljas hulgaliselt riideid, et rohkem saaks kaasa võtta, lennukist väljudes oli koheselt nii palav. Väljas oli veelgi 26 kraadi sooja. Koheselt märkasin, kui tohutult suurde lennujaama ma maandunud olin. Oma pagasit oodates lootsin vaid, et minu oma on kohale jõudnud ja asjad sees olemas ja terved, turvaalast väljudes nägin kohe Vincenti, kes mulle vastu tulema oli määratud. Jätkuvalt midagi aru ei saanud. Tuimalt istusin ülerahvastatud rongi ja suundusin oma uue kodu poole. Mul ei olnud kordagi aimu, kus ma olen ja tundsin kui nõme on tegelikult olla, kui sa ei tea üldse, kus kohas sa oled ja kuhu poole minemas oled, pead usaldama ainult seda inimest, kes sulle määratud on ja kes peaks su turvaliselt koju viima. Kell 21:00 astusin meie korteri uksest sisse, nägin esimest korda inimest, kellega ma järgmised 4 kuud koos pean elama hakkama ja koheselt hämmastusin meie korteri väiksuses. Pildil nägi välja palju suurem.

Esimene nädal läks puhtalt sisseelamise alla. Kõik paberimajandus ja prantsuse number ja värgid, mille jaoks ma nädal varem tulin, jäid tegemata. :D Motoks oli: 'aega on selle kiire asjaga'. Sain sotti metroosüsteemist, kodurajoon sai juba tuttavaks, sai veedetud mõned mõnusad õhtud veinitades ja ringi jalutades. Põhiliselt mina ja mu ainuke sõber Elina. 

Kooli minek oli nagu esimesse klassi minek. Ärevus sees. Uued inimesed, kuhu ma minema pean? kellega koos ma istun tundides? kas ma saan kõigest aru? millised loengud ma lõpuks võtta saan? JNE

Kooli algusega tulid ka esimesed inimesed, kellega on tore koos suhelda ja koos aega viita. Neist on nüüdseks kujunenud välja sõbrad. Põhiliselt kamp saksa tüdrukuid, kellega alati igalpool ning siis lisaks vastavalt üritusele muud inimesed juurde. 

Selle kuu aja jooksul olen juba näinud nii mõndagi. Siia alla kuuluvad siis igasugused vaatamisväärsused, mida Pariisil pakkuda on, erinevad huvitavad rajoonid, teiste erasmuslaste kodud, kohalik eluolu, baarid/restoranid ja klubid ning muidugi prantslased ise, millised nad inimestena on. Ütlen ausalt, mulle ei meeldi prantslased, Ütlete, et põhjamaa inimesed on külmad, tõsised ja ebaviisakad? Ei naerata ja ei taha aidata jne? VALE! Võrreldes nende omaette hoidvate tükkidega siin, oleme me täiesti normaalsed abivalmid inimesed. Siin suhtutakse turisti ja 'immigranti' siis väga külmalt. Turist on selleks, et tal nahk üle kõrvade tõmmata poes ning tänaval paljaks röövida või muud moodi raha ja väärisesemed välja petta. Prantslane on inimene, kes sind naljalat endale koju ei kutsu, sa pead olema väga hea sõber, kui sind koju külla kutsutakse,  tänavapildis ei aita sind eriti keegi, räägid prantsuse keeles, siis saad abi, räägid inglise keeles, siis mitte. Olles restoranis, baaris ükskõik kus poes, räägid halva aktsendiga prantsuse keelt näiteks, kohe automaatselt inglise keele peale üle või sind ei teenindata. Tahad minna poodi raha lahti vahetama? Esimene asi, mida sa näed on see, et tõstetakse käed üles ja öeldakse kõval häälel 'nonono' ja siis vb alles kuulab, mis sul rohkem öelda on. Kasuks tuleb siin see, kui oled blond ja sinisilmne, minuga nii ebaviisakalt ei ole päris käitutud, küllaga olen kogenud seda ebaviisakust metroos, kus kõik tunglevad seal, keegi vabandust ei palju, kõigil jumala ülbed näod peas, kõrvaklapid või teesklevad, et mingi paberreklaam nende käes on JÕLE huvitav. Kui ütlesin, et kasulik on välja näha nagu mina, siis samas see ei ole ka. Ma ei sulandu siia massi sisse ja see on minu jaoks ohtlik, sest ma näen välja, et ma ei ole siit ja eriti rajoon, kus mu kool asub, on täis igast kahtlaseid inimesi.. ehk siis ohtlik on mitte sulanduda.

Ärge nüüd arvake, et ma olen kibestunud siin ja vihkan prantslasi ja üldse tahan hirmsasti koju ja kõik on nii nõme. Vastupidi, mulle täitsa on meeldinud see kogemus, see õpetab nii mõndagi, ma respekteerin neid inimesi, kes siin on ja saan neist mõnesmõttes aru, siin on tohutult immigrante, kes tulevad siia ja ei tee mitte midagi, toovad kaasa ainult kuritegevust ja kõik. Mulle meeldib Pariis üldiselt, see eluolu ja kirevus, mis siin valitseb, midagi hoopis teistsugust Eesti elule. Siiski ma siia elama jääda ei tahaks. Tahaksin omada siin puhkekodu ja olla siin teinekord nädal või paar. See kogemus siin paneb mõtlema elu üle Eestis, et see ei olegi vist nii halb.. siiski ma ei ole kindel, kas Eestisse tulevikus jään, ma olen päris rahutu hing.. Aga kodumaa on armas küll.

Suurem osa mu teekonnast siin on siiski veel ees, on jäänud veel päris pikk aeg, kuigi arvestades seda, kui kiiresti see esimene kuu läks, siis pole siin üldse enam kaua olla. Mul ema ütles kunagi mulle, et kui hakkab tunduma, et aeg läheb imekiirelt, siis hakkan vanaks jääma :D See aeg on nüüd siis käes (tegelikkuses juba paar aastat mõistan seda kiirust). 

Näeme juba varsti!

Nädalavahetus külapeal

Reedel oli mul vaba päev. Käisime ühe kolumbialasega linna avastamas. Valisime suht suvaliselt ühe metroopeatuse, kus maha minna ja läksime lihtsalt ümbruskonda avastama. Leidsin ringijalutades üles ühe kabaree, mida mulle Eestist mainitud on 'Le Crazy Horse' tundub päris huvitav isegi, eriti nüüd, kus tean, kus see asub. Järgmisena sattusime puht kogemata ühele kõige kallimale tänavale, ehk Avenue de Montaigne. Kallis on ta sellepärast, et mõlemal poolel tänavat on ainult väga kallid firmapoed. See on üks 'kuldse kolmnurga' tänavatest. Tänav ristub Champs de Elysée'ga ja ristumiskohal ma nägin nii ilusat kõrget aeda. Pooleldi kullast pika hekiga. Tuli välja, et seal on üks pood. Värava ees tervitavad sind ilusad noored meesmodellid, kõnnid edasi rajal, mis on ümbritsetud mõlemalt poolt kõrgete hekkidega, jõuad siis hooneni ja avaneb järgnev vaatepilt - kõrged kullast ornamentidega uksed, esimene asi, mida sa näed on poolpaljas ilusa treenitud kehaga meesmodell, kes tantsib ja jagab flaiereid ja kelle ümber on hordide viisi tütarlapsi, sest soovivad noormehega pilti teha (PS! Ka meil on plaan sinna tagasi minna ja oma tüdrukute seltskonnaga pilt teha. :p Loodame, et jõuame, enne kui liiga külmaks läheb ja poiss kadunud on). Kõndides edasi on poes suhteline pimedus, ainult diskovalgus, vali tantsumuusika ja brändi enda parfüümide lõhn. Lisaks on igalpool 'teenindajad', kelle töö ongi poes päev läbi tantsimine. Tegemis on USA firma Abercrombie & Fitch'iga. Igatahes, Mairi, sinu ma sinna viin :D!  Edasi läksime ja jalutasime veel poodides pisut ringi ja kasutasime ära tõeliselt sooja ja päikesepaistelist ilma.

Õhtul läksime Elinaga Martina ja Mariel'i juurde eelpeole. Nalja sai kõvasti ja seltskond oli ülimõnus! Meid oli sinna kokku tulnud NIIIII palju, ei oleks uskunud. Aga tõeliselt äge on, kui on nii palju erinevaid inimesi erinevatest riikidest koos ja kõik saavad kõigiga imehästi läbi. Edasi läksime klubisse 'Palais Mallot', sisse saime tasuta ja haarasime endale osa VIP alast, tegelikult me lihtsalt läksime sinna oma suure seltskonnaga ja ära meid ei aetud. :D Tantsisime ikka päris tükk aega, kuni tuli keski 'wannabe' Lil Wayne sinna laulma oma kahte laulu, millest igaüht esitas umbes kolm korda. Noo.. mulle üldiselt Hip-Hop meeldib, kuid see, mis selle noormehe suust välja tuli, oli ikka VÄGA algeline ja halb. See veits rikkus tuju ja mõtlesime, et kell ka juba palju ja liiguks koju. Muidugi nii, kui me olime oma jakid kätte saanud läks muusika taaskord heaks! Aga vahet enam ei olnud. Võtsime takso mina, Elina ja Balazs, üks noormees Ungarist, kes meenutab väga palju prints Williamit (kuid ta ei ole kiilas :D) ja selgus, et noormees elab meist 5 minuti kaugusel. Kell oli miski 3 ja meil olid kõhud tühjad. Balazs teadis head kebabi kohta ja läksime siis sinnapoole. Kohalejõudes vaatasime, et koht on kinni. Seal ees oli üks mees, kes küsis, kas me tahame kebabi süüa? Me ütlesime, et jah, koputas ta siis sinna kinnisele uksele ja see kerite meie jaoks üles. :D Sees oli keegi vend, kes vorpis meile siis ekstra kolm kebabi :D Suundusime Balazsi juurde sööma. Kebab oli tõeliselt hea! Koju jõudsime lõpuks kuskil kell 5 :D

Laupäeval magasime ikka väga kaua! Noo.. me ärkasime Elinaga üles kell pool 3 :D Voodist välja ei tulnud ma enne kella 5. Arvuti oli mul voodi juures ja hommikusöögiks oli öökapil olev Twix. Ajasime endale kargud alla siis, kui kõht oli tühi. Võtsime Balazsi kaasa ja läksime meie lähedal asuvasse restorani sööma. Sõin spagette pestoga, noo ei olnud kõige parem, aga tühja kõhu peale piisas küll. Õhtul läksime Barti juurde tema sünnipäeva tähistama. Taaskord tõeliselt palju rahvast ja vinge seltskond, seekord oli ka kohalikke pariislasi, et sai ka nendega pisut sõbrunetud. Edasi liikusime õnneks meie rajooni peole! Mina ja veel 3 inimest läksime Balazsi juurde veel kiiret viskiringi tegema. Peale seda otsustasime uuesti sünnipäevaseltskonna üles otsida, pidime minema Moulin Rouge'i klubisse, aga see klubi oli puupüsti täis ja siis läksime hoopis lähedal olevasse baari istuma mõneks ajaks. Baaris sain jutusoonele ühe pariislasega, kes meie seltskonnas oli ja rääkisime üldse elust ja olust prantsusmaal ja pariisis, noormees teadis üllatavalt palju ka Eestist. Nägin baaris ära ka, milline naistemees see Balazs on :D Hahahaha.. nii hea on vaadata noormehi üritamas, kui sa tead täpselt ta võtted ära. :D Igatahes jah, kuna ta on väga pikk ja nagu ma juba enne ütlesin, siis prints Williamit meenutav ja hea jutuga, siis naisi on nagu murdu ta ümber igakord ja oi, kuidas noormees seda naudib :D Ütlesin ka talle, et sa oled ikka ebareaalne naistemees, kuule, uskumatu.. sellepeale muidugi tehti rumal nägu pähe, et misasja ma õige seletan? :D Igatahes jah, nalja saab ja huvitav on, mängisin talle pisut kupeldajat :D Lõbus, lõbus. Mulle meeldib jälgida kutte üritamas.

Pühapäev on rahulik kodune päev. Ärkasin jälle hilja, seekord kell 2, noo koju jõudsin jälle kell 5. Ei ole viitsinud suurt midagi teha, kui tuba koristada ja arvutist saateid vaadata. Ilm on ka nii nõme viimased kaks päeva olnud, eile sadas koguaeg ja täna ka. Muidu on soe, miski 17+ kraadi. Loodan, et homme on olukord juba parem. 

Tahan veel kirjutada siia pisut ka metroosõitudes. Siin on ikka väga kirev seltskond ja nüüdseks olen metrooga sõites juba nii mõndagi näinud ja kuulnud. Senimaani kaks kõige kahtlasemat seika on olnud - üks selline suht kodutuvälimusega mees, kes rääkis üle metroo kõva häälega saksa keeles. Kõige parem oli see, et ta seisis ja rääkis niiöelda kellegagi, kes istus pingil tema ees, point oli selles, et seal ei olnud mitte kedagi. Sellegipoolest juttu neil omavahel jätkus terveks sõiduks. Teine olukord oli, kui mingi noorem naisterahvas tormas läbi metroo koos koeraga ja rääkis midagi väga kõval häälel. Ma ei saanud mitte midagi aru, mis asja ta seletas ja teiste nägusid vaadates ei saanud ka teised. Kõige tavalisem on see, kui tullakse metroosse ja mängitakse akordjonit või mõnd muud pilli ja siis hiljem käiakse oma topsikesega ringi, et raha antaks. Eile oli üks noor neiu, kes laulis metroos, türklase moodi ja laul kõlas ka suht nii.. noo andke andeks, see oli ikka puhas inisemine, pool aega oli selline tunne, et keegi väga kõvasti pigistab teda kuskilt ja ta siis piiksus seal. 

Soolaleivakas

Esmaspäevad on meil Elinaga mõlemal vabad. Alguses oli suur plaan minna linnapeale, minna muuseumisse ja 'mängida' turiste, et päeva arukalt mööda saata. Reaalsus muidugi ei vastanud plaanile, nagu siin vaikselt kombeks hakkab saama. :D Me olime sellest nädalavahetusest nii läbi omadega, et magasime kaua ja siis vaikselt vegeteerisime siin kodus ja kogusime jõudu, et kooli minna ja oma õppelepingud ära anda. Nüüd kõik korras, paberimajandus selleks korraks läbi. Lõpuks tegin endale ka transpordi kaardi Navigo. 63€ kuus! Pole paha transpordi peale kulutada eks? :D Aga lõppkokkuvõttes on see ikkagi odavam, kui 10st piletipakki osta iga nädal või isegi nädalas kaks korda. Üks pakk maksab 12,70€. 

Ehk siis jah, esmaspäev oli mtte midagi ütlev päev, aga teinekord on neidki vaja. Meil reaalselt IGA PÄEV toimub midagi, koguaeg keegi kuskil istub ja pidutseb, ulme, kuidas nad jaksavad? Me ikka suhteliselt rahulikud.

Teisipäeval oli mul kool, vahetasin oma reedese Business Ethics loengu Organizational Behavior'i vastu ja olin siis esimeses loengus. Vahetusega olen rahul, ma tõesti ei jaksaks mingit jama kuulata reedeti! Seda kohustuslikku jama saan ma ka Eestis tagasitulles kuulata, siin tõesti mitte. Nagunii mul kõik peale ühe aine vabaõppesse niiet parem siis juba midagi, mis mulle kasulik ka on. Ehk siis nüüd olen ma siin nagu pioneerilaagris, teisipäevast neljapäevani koolis ja ülejäänud vaba! Mulle sobib!

Peale kooli tuli isu sellise prantsusepärase lõuna järele ehk siis ostsin endale baguetti ja brie juustu ja salatit ja tomatit ja kurki, praadisin selliseid singikuubikuid ja keerasin kokku sellise suure maitsva võileiva. See oli väga suur, sest kui ma seda hammustasin, siis ma hammustasin kuidagi valesti ja selle tulemusena on mul lõualuu nii valus! Ebareaalselt valus on midagi närida ja süüa. Ehk see on vihje, et peab lõpetama? :D Suur tükk tõepoolest ajab suu lõhki! Tean seda nüüd omast käest.

Haah, kusjuures ma olen oma nende brie-kirsimoosi ampsudega üle meie kursuse kuulus juba :D Kõik küsivad mu käest, et millal ma uuesti teen ja, et ma ikka neid ka kutsuks jne ja kuidas neid teha jne :D Hahaha, poleks uskunud, et asi nii popiks läheb.

Kolmapäeval taaskord kooli, üheks loenguks. Peale kooli tulin koju ja istusin pool aega facebookis. Ebareaalne ma elan seal pmst. Aga tegelikkuses seetõttu, et erinevad inimesed chativad minuga seal ja siis ei saa sealt kuidagi tulema :D Niiet nüüd teate, miks ma seal enamuse ajast online olen.

Koolist koju tulles leidsin oma facebookist kutse soolaleivapeole. Kaks saksa tüdrukut kolisid uude korterisse. Korter on imeilus ja nii hubane. Meid oli seal lõpuks kokku umbes 20, et ikka korralikult. Nii äge seltskond taaskord! Mulle nii meeldib see multikultuursus! Oehh..

Esindatud riigid: Saksa, Holland (oi neid oli palju seekord),
USA, Läti, Itaalia, Türgi, Soome, Ungari ja Eesti

Olime niiöelda eelpeol, pooled läksid edasi showcase'i, see koht, millest ma rääkinud olen aga ei ole ikka veel jõudnud. Pmst me otsustasime mitte minna, sest pilet oli 30€ seekord, seal oli Lloyd Banks peaesineja ja seetõttu jah.. paljud ei jäänud rahule peoga, niiet hea meel, et ei läinud. Ülejäänud meie kõik pidime minema edasi 67 baari, kuid lõpuks jõudsime sinna mina, Nina, Elina ja Nicolas. Seal oli 'oktoberfest'.. noo kaugel oktoberfestist! Igatahes sain lõpuks TANTSIDA ja PEOLE !!!! mul oli nii hea meel. Muusika oli hea, natuke kurb oli, et nii paljud lõpuks alt ära hüppasid, kes alguses kõik pidid tulema. Pool meie seltskonnast jäi hiljaks ja läks viimase metrooga valelel poole ja siis jäid üldse maha.. suht ebaõnn aga ma lõpptulemusega siiski rahul. See on see suurlinnavõlu, et kõik on nii kaugel üksteisest ja igalepoole peab minema metrooga ja alati jooksed selle viimase metroo peale ja kui siis platvormiga pange paned, on jokk ka.

Vasakult: Nina, Mina, Tatjana, Elina

Koju jõudsime kuskil pool 4 hommikul.

Täna pidin kooli minema kell 9.45! Ja mul oli täna kolm loengut järjest, kella 3ni. Ma pidin sinna esimesse tundi magama jääma, õppejõud rääkis nii rahulikult ja monotoonselt.. Marketingis tõusin üles, sest see on huvitav ja õppejõud võib sind lampi küsida ja siis veits mark, kui tähele ei ole pannud üldse. Igatahes jah, ma olin kojujõudes nii väsinud, kuid siis läks uni korraks ära, kuna üks tegelane oli mulle facebooki inboxi vanu laule postitanud, nagu Dragostea Tin Dei, Las Ketchup ja Ricky Martini Livin la Vida Loca. :D Ebareaalne! Ma ei olnud neid nii ammu kuulnud ja mul tuli korraks selline tuju sisse. Tükk aega kuulasin neid otsast peale. :D Aga siis ma vajusin ära.. , ma jäin magama ja magasin kuskil 3 tundi vist. Mõtlesime eile, et lähme täna Mix clubi, aga noo ei, mitte miski ega keegi ei suuda mind täna siit kodust välja ajada. Elina oli eile selline mineja, aga kui täna pohmakaga üles ärkas, siis otsustas ümber. :D Nüüd me siin jälle uneleme, üks ühes ja teine teises toas. :D

Homme linnapeale ringi vaatama ja õhtul USAka juurde istumisele.

Le Weekend

Oi see nädalavahetus oli tegus. Reedel pidu, laupäeval brunch ja pühapäeval Disneyland ...

Reedel oli üks loeng - Intro. to business ethics.. noo paljulubav nimi. Tund täielik bullsh*t. Õppejõud räägib meiega nagu nõdrameelsetega, nii aeglaselt, sest äkki me ei saa temast aru. Teiseks on see, et tegemist on filosoofial põhineva loenguga, seda ma enne ei teadnud. Ülikooliajal juba ühe elasin üle ja teist väga hea meelega ei elaks. Kui ma esmaspäeval saan, siis muudan midagi ümber, sest pean nagunii veel pabereid ajama, kuna selgus, et ühest tunnist ma ei saa EAP'sid, kuigi esialgu pidi. Kool lihtsalt otsustas nii. Me eesti üliõpilased peaksime ikka väga rahul olema oma korraldusega ülikoolis! Saan sellest iga päev üha rohkem aru!

Õhtul käisime Iiri pubis istumas ja peale seda oli teine katse minna klubisse. Seekord olime juba nii targad, et panime ennast külalistenimekirja, ehk siis sissepääsu eest ei peaks maksma, küllaga ei olnud me piisavalt targad, et varem kohale minna, mitte pool 1 (kella 1ni list toimis). Alguses olin klubisse minemas hispaania tüdrukutega ja tee peal saime veel kokku taanlaste ja belglastega. Järjekorras oodates nägin oma lemmikbrasiillasi oma sõpradega ja lõpuks kujunes nii, et ma liikusin edasi nendega. Proovisime ka sinna klubisse, kus kolmapäeval striptiis toimus, seal oli ka järjekord ja sissepääs 20€, ei tõmmanud väga, sest meil oli backup, nimelt üks tüdruk seltskonnast elab Eiffeli juures, HIIGLAMA suures korteris ja ta korterikaaslasel oli seal pidu oma sõpradega, söögid/joogid ja meid kutsuti sinna. Seltskond oli siis selline: mina ja umbes 10 brasiillast :D Vahepeal unustati ära, et ma ei saa portugali keelest aru ja räägiti portugali keeles, aga mul polnud selle vastu midagi, sest mulle meeldib seda keelt kuulata ja ma sain üllatavalt palju aru tegelikult, millest nad rääkisid. Muidu mul oli väga tore, tutvusin ääretult sõbralike inimestega ja mind juba kutsuti endale brasiillasse külla :) (tüdruk kutsus) Mulle nii meeldib see rahvus! Nad on nii sõbralikud, naljakad, ehk siis teevad samu nalju ja üldse ülihea klapp on nendega! Ja nad on ALATI nii rõõmsad, koguaeg suur naerul. Igatahes meie vaikne istumine venis kella 5ni välja. Kella 5st hakkasime metroo poole liikuma ja selgus, et see tehakse alles pool 6 lahti ja me pidime mitu korda liini vahetama ja metroosid kaua ootama ja lõpuks ma jõudsin kell pool 7 koju :D Ja äratus oli kell 12 !

Laupäeval ärkasin üles, ise jumala unine veel, aga ei saanud edasi magada. Läksime Elinaga kella 2ks Anu juurde (II soome tüdruk) brunchile. Meid oli kokku päris palju ja süüa oli metsikult!!!! Uskumatu, mis söögiorgia käis. Anu tegi meile imehea salati makaronide, pesto, tomati ja rohelise salatiga, kõik olid kaasa toonud hulganisti baguette, kokku oli neid suisa 9 :D järele jäi 2, juustu, mina tõin salaami vorsti, mida ma eelmine päev olin proovinud. See näeb väga õudne ja hallitanud poes välja, aga see maitseb imehästi! Ja tegin oma kuulsaid brie-krisimoosi ampse jälle, kõik olid leilis :) Mängisime ka kuulsat ja kummalist, ma olin Mikey Mouse, selle äraarvamisega läks ikka väga kaua aega! Sain ka teada, et kõik ei teagi, kes Käsna Kallest Patrick on! Uskumatu. Alguses päeval mõtlesime, et lähme Elinaga õhtul sööma kuskile itaalia restorani siia (me teame ühte head ja odavat), kuid peale sellist söömist, ei tulnud see kõne allagi. Me Jõudsime koju ka alles kell 8. Mulle nii meeldib siin! Tutvun igapäev nii erinevate ja huvitavate inimestega. Mulle meeldib see, et mulle on kujunenud mitu seltskonda, kes omavahel tihedamalt suhtlevad ja kellega saab erinevaid asju korda saata. Kõik, kelle jaoks aeg ei ole möödas, minge Erasmusele või kellel see aeg möödas, siis AIESECiga vabatahtlikule praktikale. Mind ei huvita, et see kõlab nagu reklaam, aga selliseid kultuurseid kogemusi mujalt ei saa!

Batman dadadada

Kallid sõbrad ja lähedased, ma ei ole teid unustanud! :) See, et mul siin nii lõbus ja tore on, ei ole teid mult peast pühkinud ja mingis mõttes ootan koju tulekut ja seda, et see aeg kiirelt, KUID tegusalt mööduks!
Tegelikkuses möödubki kiiresti, ma olen juba 3 nädalat siin olnud .. Ma igatsen teid!

Pühapäev oli Disneylandi päev! Oujeeee. Äratus kell 7.30, ennast korda, metroole ja rongijaama, et kella 10ks ehk avamiseks Disneysse jõuda. Algus ei olnud hea! Nimelt oli meil vaja ühes peatuses vahetada metroo rongi vastu ja kuna sõitsime pisut Pariisist välja, siis osta eraldi piletid. Kell oli midagi üheksa läbi ja piletiautomaatidel ei olnud järjekorda. Mingi vennike imbus meie juurde, sinna kohe midagi seletama, pileteid valima ja värkisärki, ajasime teda sealt eemale, aga see suterdas edasi jne jne.. igatahes pikk jutt lühidalt - ostis meile 'Disneylandini piletid', tegelikkuses vahetas õiged piletid tavaliste Pariisi siseste piletite vastu välja. Sikipriki. Õnneks ma avastasin selle enne, kui me rongile läksime, kuid ega me oma õigeid pileteid tagasi ei saanud, vaid pidime ostma uued, ehk siis maksime topelt! Kõige rohkem ajab närvi see, kuidas see kõigele vaatamata juhtuda sai või nagu, miks me üldse lasime sellel nii kaugele minna. Aga nii räme suterdamine käis, et ei saanud midagi aru ja see kõik käis nii kähku. Ilgelt rumala tunde tekitab, et niimoodi lollitati, ajas lausa südame pahaks. Aga ega sinna midagi teha ei ole enam.. õnneks oli see vaid raha, mitte väärisasjad ega midagi.

Add caption

Õnnetusest nüüd õnneliku juurde. Disneyland on MEGAÄGE!!!!!!!! Sinna läksime: mina, Elina, Kristina (saksast) ja tema õde, ideaalne seltskond. Läksime kohe esimesse poodi ja ostsime endale Minney kõrvad :) Kõndisid siis 4 tütarlast Disneylandis ringi, kõrvad peas. Me olime ka ise ühed atraktsioonid. Üks suvaline mees palus luba meist pilti teha, kuna me olevat nii ägedad (ta oli naisega, niiet ei olnud perv). Käisime mööda erinevaid teemaparke, sõitsime erinevatel atraktsioonidel ja nägime mitmeid Disney tegelasi. Tegime pilti Mikey'ga!!! Uuujeeeeee. Olles järjekorras juba poole peal, ma avastasin, et me 4 oleme ainsad, kes seal lastega ei olnud .. ups. Aga Mikey'l oli meid ikkagi hea meel näha :) Järjekord atraktsioonidele alla poole tunni üldiselt ei kesta. Kõige kauem seisime järjekorras üle tunni aja. Igale atraktsioonile minnes on kohe alguses näidatud umbes, kui kaua aega läheb. Aga väga kavalalt on need järjekorrad üles seatud. Käiakse mööda laburinte niiöelda, pidevalt sinkavonka, niiet enam algust ja lõppu ei näe. Järjekord koguaeg sujuvalt liigub ka ja ei saa arugi, kui jälle miski 45 minutit oled oodanud atraktsiooni, mis kestab 2-3 minutit :D See kõige pikem ootamine tasus ennast ära ka! See sõit oli väga vinge! Tehissaare peale oli tehtud tehiskalju ja siis üks rong sõitis seal mööda rööpaid ringi, suurel kiirusel üles-alla ja kottpimeduses vahepeal niiet väga vinge! Seal on kaks parki, meie olime ühes ja ühe pargi pääse oli muidu 66€ aga me saime tänu Kristelile 54€. Aga see on seda kõike väärt! Õhtu tipp oli lõpetamine. 15 minutit kestev ilutulestiku ja valgusshow, kus laseritega moodustuvad kõik Disney tegelased lossi peale. Tõeliselt meeldejääv vaatepilt!
Ma olen nii rahul! Tundsime ennast seal kõik umbes 10 aastastena!

Seltskond, hiljem oli meid rohkem :) Üks poiss eksis ka ära

Mu magustoit