Mon cher Paris: Kvaliteetaeg korterikaaslasega

Täna meil on esmaspäev, täna oli vaba päev.

Elina ja Elina kasutasid ära päikesepaistelist ilma ja läksid pikemale jalutuskäigule. Google maps oli abimees ja seadsime sammud kodu juurest Eiffeli torni juurde. Teekonna pikkus on keskeltläbi 6 km, selline paras jalutuskäik. Aga miks me läksime JÄLLE Eiffeli torni juurde? Seekord siiski sellepärast, et seal oli karude näitus, nimi peaks olema 'United Bears'. Nimelt saadetakse 1 valge karu igasse riiki ja siis seal üks kunstnik kaunistab selle ära nii, kuidas talle parasjagu meeldib. Eesti karu leidsin ka. Eesti karu oli väga igav.. üleni valge, miskid mõttetud mehed olid sinna peale joonistatud ja siis veebiaadress! Nagu tegelt? Miks sa paned reklaami selle karu peale! Kunstnik, kes selle karu teinud oli, oli minu jaoks täiesti tundmatu. Oleks võinud selle Navitrolla kätte anda!

Üks huvitav seik siis ka. Meil läks Eiffeli juurde jõudes kõht jumala tühjaks ja kuna suht pikk päev oli veel ees, siis ostsime endale sealt putkast friikad. Istusime siis pingile maha, et neid sööma hakata. Koheselt tulid meie ümber tuvid ja järsku üks tuvi lendas elina friikatesse ja haaras sealt ühe, koheselt lendas terve parv linde meie ümber, kajakad, varesed ja veel tuvisid. Stseen oli nagu filmist Hitchcocki linnud. Panime plehku sealt. Muidu kohe oli üks aasialane, kel oli telefon valmis ja tegi kogu sellest seigast filmi.. nad reaalselt alati valmis jäädvustama kõike, mis toimub.

Nii mõnus oli täna ringi jalutada ja mõista, et siin linnas ei ole võimalik ära eksida. Iga natukese aja tagant on miski metroopeatus, seni kuni sa tead liine, mis sind koju viivad, on kõik korras. Siiski ainus turvaline aeg niimoodi ringi avastada ja lampi suvalisse kohta jalutada on päev, õhtul mitte.. pimeduse saabudes muutub asi ohtlikuks. Eksida saab siis, kui on vaja konkreetselt otsida mingisugust paika üles ja kui loed kaarti valesti vms.. aga muidu mitte. Aga niimoodi eksib igalpool, igas uues linnas.