Nädalavahetus külapeal

Reedel oli mul vaba päev. Käisime ühe kolumbialasega linna avastamas. Valisime suht suvaliselt ühe metroopeatuse, kus maha minna ja läksime lihtsalt ümbruskonda avastama. Leidsin ringijalutades üles ühe kabaree, mida mulle Eestist mainitud on 'Le Crazy Horse' tundub päris huvitav isegi, eriti nüüd, kus tean, kus see asub. Järgmisena sattusime puht kogemata ühele kõige kallimale tänavale, ehk Avenue de Montaigne. Kallis on ta sellepärast, et mõlemal poolel tänavat on ainult väga kallid firmapoed. See on üks 'kuldse kolmnurga' tänavatest. Tänav ristub Champs de Elysée'ga ja ristumiskohal ma nägin nii ilusat kõrget aeda. Pooleldi kullast pika hekiga. Tuli välja, et seal on üks pood. Värava ees tervitavad sind ilusad noored meesmodellid, kõnnid edasi rajal, mis on ümbritsetud mõlemalt poolt kõrgete hekkidega, jõuad siis hooneni ja avaneb järgnev vaatepilt - kõrged kullast ornamentidega uksed, esimene asi, mida sa näed on poolpaljas ilusa treenitud kehaga meesmodell, kes tantsib ja jagab flaiereid ja kelle ümber on hordide viisi tütarlapsi, sest soovivad noormehega pilti teha (PS! Ka meil on plaan sinna tagasi minna ja oma tüdrukute seltskonnaga pilt teha. :p Loodame, et jõuame, enne kui liiga külmaks läheb ja poiss kadunud on). Kõndides edasi on poes suhteline pimedus, ainult diskovalgus, vali tantsumuusika ja brändi enda parfüümide lõhn. Lisaks on igalpool 'teenindajad', kelle töö ongi poes päev läbi tantsimine. Tegemis on USA firma Abercrombie & Fitch'iga. Igatahes, Mairi, sinu ma sinna viin :D!  Edasi läksime ja jalutasime veel poodides pisut ringi ja kasutasime ära tõeliselt sooja ja päikesepaistelist ilma.

Õhtul läksime Elinaga Martina ja Mariel'i juurde eelpeole. Nalja sai kõvasti ja seltskond oli ülimõnus! Meid oli sinna kokku tulnud NIIIII palju, ei oleks uskunud. Aga tõeliselt äge on, kui on nii palju erinevaid inimesi erinevatest riikidest koos ja kõik saavad kõigiga imehästi läbi. Edasi läksime klubisse 'Palais Mallot', sisse saime tasuta ja haarasime endale osa VIP alast, tegelikult me lihtsalt läksime sinna oma suure seltskonnaga ja ära meid ei aetud. :D Tantsisime ikka päris tükk aega, kuni tuli keski 'wannabe' Lil Wayne sinna laulma oma kahte laulu, millest igaüht esitas umbes kolm korda. Noo.. mulle üldiselt Hip-Hop meeldib, kuid see, mis selle noormehe suust välja tuli, oli ikka VÄGA algeline ja halb. See veits rikkus tuju ja mõtlesime, et kell ka juba palju ja liiguks koju. Muidugi nii, kui me olime oma jakid kätte saanud läks muusika taaskord heaks! Aga vahet enam ei olnud. Võtsime takso mina, Elina ja Balazs, üks noormees Ungarist, kes meenutab väga palju prints Williamit (kuid ta ei ole kiilas :D) ja selgus, et noormees elab meist 5 minuti kaugusel. Kell oli miski 3 ja meil olid kõhud tühjad. Balazs teadis head kebabi kohta ja läksime siis sinnapoole. Kohalejõudes vaatasime, et koht on kinni. Seal ees oli üks mees, kes küsis, kas me tahame kebabi süüa? Me ütlesime, et jah, koputas ta siis sinna kinnisele uksele ja see kerite meie jaoks üles. :D Sees oli keegi vend, kes vorpis meile siis ekstra kolm kebabi :D Suundusime Balazsi juurde sööma. Kebab oli tõeliselt hea! Koju jõudsime lõpuks kuskil kell 5 :D

Laupäeval magasime ikka väga kaua! Noo.. me ärkasime Elinaga üles kell pool 3 :D Voodist välja ei tulnud ma enne kella 5. Arvuti oli mul voodi juures ja hommikusöögiks oli öökapil olev Twix. Ajasime endale kargud alla siis, kui kõht oli tühi. Võtsime Balazsi kaasa ja läksime meie lähedal asuvasse restorani sööma. Sõin spagette pestoga, noo ei olnud kõige parem, aga tühja kõhu peale piisas küll. Õhtul läksime Barti juurde tema sünnipäeva tähistama. Taaskord tõeliselt palju rahvast ja vinge seltskond, seekord oli ka kohalikke pariislasi, et sai ka nendega pisut sõbrunetud. Edasi liikusime õnneks meie rajooni peole! Mina ja veel 3 inimest läksime Balazsi juurde veel kiiret viskiringi tegema. Peale seda otsustasime uuesti sünnipäevaseltskonna üles otsida, pidime minema Moulin Rouge'i klubisse, aga see klubi oli puupüsti täis ja siis läksime hoopis lähedal olevasse baari istuma mõneks ajaks. Baaris sain jutusoonele ühe pariislasega, kes meie seltskonnas oli ja rääkisime üldse elust ja olust prantsusmaal ja pariisis, noormees teadis üllatavalt palju ka Eestist. Nägin baaris ära ka, milline naistemees see Balazs on :D Hahahaha.. nii hea on vaadata noormehi üritamas, kui sa tead täpselt ta võtted ära. :D Igatahes jah, kuna ta on väga pikk ja nagu ma juba enne ütlesin, siis prints Williamit meenutav ja hea jutuga, siis naisi on nagu murdu ta ümber igakord ja oi, kuidas noormees seda naudib :D Ütlesin ka talle, et sa oled ikka ebareaalne naistemees, kuule, uskumatu.. sellepeale muidugi tehti rumal nägu pähe, et misasja ma õige seletan? :D Igatahes jah, nalja saab ja huvitav on, mängisin talle pisut kupeldajat :D Lõbus, lõbus. Mulle meeldib jälgida kutte üritamas.

Pühapäev on rahulik kodune päev. Ärkasin jälle hilja, seekord kell 2, noo koju jõudsin jälle kell 5. Ei ole viitsinud suurt midagi teha, kui tuba koristada ja arvutist saateid vaadata. Ilm on ka nii nõme viimased kaks päeva olnud, eile sadas koguaeg ja täna ka. Muidu on soe, miski 17+ kraadi. Loodan, et homme on olukord juba parem. 

Tahan veel kirjutada siia pisut ka metroosõitudes. Siin on ikka väga kirev seltskond ja nüüdseks olen metrooga sõites juba nii mõndagi näinud ja kuulnud. Senimaani kaks kõige kahtlasemat seika on olnud - üks selline suht kodutuvälimusega mees, kes rääkis üle metroo kõva häälega saksa keeles. Kõige parem oli see, et ta seisis ja rääkis niiöelda kellegagi, kes istus pingil tema ees, point oli selles, et seal ei olnud mitte kedagi. Sellegipoolest juttu neil omavahel jätkus terveks sõiduks. Teine olukord oli, kui mingi noorem naisterahvas tormas läbi metroo koos koeraga ja rääkis midagi väga kõval häälel. Ma ei saanud mitte midagi aru, mis asja ta seletas ja teiste nägusid vaadates ei saanud ka teised. Kõige tavalisem on see, kui tullakse metroosse ja mängitakse akordjonit või mõnd muud pilli ja siis hiljem käiakse oma topsikesega ringi, et raha antaks. Eile oli üks noor neiu, kes laulis metroos, türklase moodi ja laul kõlas ka suht nii.. noo andke andeks, see oli ikka puhas inisemine, pool aega oli selline tunne, et keegi väga kõvasti pigistab teda kuskilt ja ta siis piiksus seal.