Peatüki lõpp

See on minu blogi viimane postitus. Ma olen nüüdseks Eestis tagasi. Saabusime emaga koos Eestisse tagasi 11. jaanuari öösel. Kirjutan nüüd pisut täpsemalt. 

Nagu paljud teist võibolla mäletavad, siis tuli mu ema mulle viimasteks päevadeks Pariisi külla, et koos tagasi minna. Saabus ta 7. jaanuari õhtupoolikul, läksin talle lennujaama vastu. Oli tõeliselt hea oma emmet näha :) Kuna palju aega ei olnud jäänud, siis esimesel õhtul läksime kohe Sacre Coeuri vaatama ja natukene niisama ringi jalutama. Ema ei olnud nii elevil kui Mairi :D Tema enda jutu järgi ei saanud ta arugi, et on teise kohta tulnud. Täpselt nagu mina, kui ma Eestist ära lendasin.

Ma ei hakka viimastest päevadest väga detailselt kirjutama, sest üldiselt oli kõik nii nagu Mairiga. Palju kõndimist ja põhikohtade näitamist. Mulle meeldis see, et inimesi oli nii vähe linna peal! :D Enamus turiste oli kadunud ja sai lõpuks ometi rahulikult ringi käia :D Isegi Eiffelis ei olnud järjekorda. Sellel oli siiski vähekene teine põhjus. Nimelt valitses neil päevil päris tugev udu. Ema nägi Pariisile ainult II korruselt, viimasele korrusele jõudes oli selline udusein ees, et mitte kui midagi ei näinud. Pole sellist asja veel oma elus näinud. Mitte kui midagi ei näinud :D

Viimastel päevadel shoppasime palju. Esiteks olid tegemata enamus suveniirioste. Teiseks algasid 9. jaanuaril igalpool allahindlused ja seetõttu oli ostlemishimu veelgi suurem :D Sealsed allahindlused on ikka allahindlused, mitte nagu Eestis, 2 eurot alla.

Pakkimine oli muidugi omaette nali. Ilmselt annab minu kokkuostudes aimu see, et sinna ma läksin 23kg alumise pagasiga ja 8kg käsipagasiga. Tagasi tulin 2x20kg alumise pagasiga ning 2x8kg ülemine pagas + Mairiga olin enne Eestisse saatnud ca 10kg eest asju :D. Ebareaalne! :D Ei oleks uskunud. Ise ei saa arugi, mida ma siis nii väga juurde olen ostnud.

Tegelikult ma lõpuks ikka päris ootasin tagasi Eestisse tulekut. Olin oma aja seal ära, kõik oli väga tore, kogemus supper, ning soovitan sellist ettevõtmist kõigile, kel vähegi võimalik! Selline pea ees vette hüppamine on esialgu tõeliselt hirmutav, kuid hiljem tõeliselt huvitav. Enda kohta on võimalik õppida nii palju, saab väga selgelt näha, kui kiiresti oled võimeline kohanema uue kultuuri ja ümbruskonnaga ja kuidas omapäi hakkama saad. Lisaks tutvud nii paljude toredate uute inimestega, kellega tulevikus kindlasti veel kohtute, või keda on hea ära kasutada hilisemal reisimisel. :p

4 kuud on siiski äärmiselt lühike aeg, minul läks see nii kiiresti. Just jõuad ära harjuda ja sisse elada ning siis pead juba lahkuma, kui vähegi võimalik, siis minna kaheks semestriks. 

Samas ma olen õnnelik, et ma ainult 4 kuud olin. Peale meie inimeste lahkumist ei olnud see Pariis enam päris see, mis ta oli enne. Teiseks ei ole Pariis päris minu linn, ta on väsitav. Mulle küll meeldivad suured linnad ja igasugu erinevad kultuurid jne, kuid Pariis ei olnud ikka päris minu koht. Liigne rahvastatus, melu ja kohalikud inimesed ei istunud.

Nüüdseks olen siis õnnelikult Eestis tagasi. Saabudes nägin esimest korda selle talve jooksul lund ja kogesin 14 kraadilist temperatuuri vahet. Lahkudes Pariisist oli +7 ja siia saabudes oli -7. Mul on hetkel igalpool koguaeg nii külm! Vahet ei ole, mis ma selga panen. Eks näis, kaua ma siin Eestis nüüd rahul olen, aga esialgu on plaan pikemaks jälle kodumaale paigale jääda ja kooliga ühele poole saada :)

Nädalavahetuse veetsin mõnusalt kodulinnas, Haapsalus ja pühapäeva õhtul põrutasin Tallinnasse Heleni juurde. Täna tulin tagasi Haapsallu ja eks ma homme üritan ennast motiveerida asju lahti pakkima ja korterit otsima. Jätkuvalt vajan Tallinna elukohta. Loodetavasti varsti miski pakkumine tuleb, mille saan endale :). 

Aitäh kõigile, kes te mu blogi lugesite. Nüüdseks on üle 2000 vaatamise. Ei oleks uskunud, et nii palju loetakse :) Loodan, et saite korraliku ülevaate mu tegemistest ning veel parem, kui see blogi kellelegi reisihimu peale ajas!

Natukene ka illustreerivaid pilte viimastest tegemistest.

Heraklesega

Selline mees

Emps läheb kohe lendu

Vaatasin ja vaatasin, aga
midagi ei näinud

Valge sein

Sel päeval käisime üleval.
Ei näinud suurt midagi :D

Viimane pilt koos

Kodu juures igast molluskeid vol1

vol2

Surnuaed

Heihoo,

Mairi on turvaliselt tagasi Eestimaal, haige :D Vaesekene. Konnad ja teod hakkasid sees elama. :D

Peale Mairi rongi peale panekut tulin tagasi koju ja magasin KAUA! Siuke sügav uni oli kaks päeva kohe ja nii hea rahulik olla.

Nüüdseks on Elina poiss ka tagasi saksas. Me ootasime seda hetke, et saaks lõpuks peale külalisi olla lihtsalt natuke rahus kahekesi, kuni mu ema tuleb. Läks teisiti. Reedel sain kirja siin olevalt Kolumbia tüdrukult, kellel enam endal siin korterit pole ja tagasi USA'sse (õpib ja elab seal) läheb alles 9.ndal, kirja. Otsustasime Elinaga talle vastu tulla ja kuni esmaspäevani katusealust pakkuda. 

Eile öösel tegime siukse plaani, kuhu me kõik täna läheme, kus me veel ei ole käinud. Pidime kell 9 hommikul üles ärkama ja ennast korda tegema ja minema. Noo.. ärkasime siis kell pool 11 ja kodust välja läksime kell 1 vms. :D Nagu ikka see meie plaanide tegemine. Igatahes, me otsustasime minna ja vaadata Pére Lachaise surnuaeda, kuhu on kuulsatest inimestest maetud näiteks: Edith Piaf, Jim Morrison ja Oscar Wilde. Üles leidsime ainult Jim Morrisoni haua. Meil polnud kaarti ja ega väga ei olnud tungi teisi otsida ka enam. Surnuaed on väga erinev eesti omadest, nagu piltidelt võib näha. Osadel olid väga kõhedust tekitavad kujud peal, eriti kriipi võib see pimedas olla. Osad need kambrikesed, vms iganes need on, olid juba nii vanad ja lagunenud, et uksed olid praokil lahti või siis sai lihtsalt sisse piiluda. Nii huvitav oli, kuigi seal tegelikult polnud midagi. Aga ma liiga ligidale ei julgenud minna, siuke tunne oli, et keegi võtab siis näost kinni :D Mul sellised imelikud parakad teinekord.

Igatahes, kuna me juba surma lainel olime, siis mõtlesime, et läheks vaataks veel ühte laipa. Napoleoni seekord. Mausoleomi nägime ära, aga sisse ei läinud. Mina ja Elina ei oleks pidanud maksma, küllaga oleks pidanud Natalia. Valetamine ka ei õnnestunud :D Seega jah.. ei tahtnud 7,5 euri lihtsalt selle eest maksta. 

Nüüd oleme lihtsalt kodus olnud. Mina vajusin magama, kui koju saime.. ei tea, kust see unelaine peale tuli. 

Täna ilmselt tšillime niisama ja vaatame ehk filmi. Ma olen siin 3 korda seda välja pakkunud, aga ei ole veel õnnestunud :D

Homme tuleb emme siia :) ja siis juba reedel olengi tagasi eestimaal. Aga mul enne seda veel nii palju asju teha: viimased suveniirid vaja osta (milline peavalu see on!!! -.-), prantsuse arve kinni panna, emale pariisi näidata, pakkida, Elinaga veel viimasele peole minna .. oeh.. läheb kiireks.

Ohh! Üks asi, mille oleks ära unustanud. Kui me surnuaia juurest mauseoleomi juurde liikusime ja metroosse läksime, siis meilt kolmelt üritasid mingid väiksed pätid kotist asju varastada :D Metroouksed olid peaaegu sulgemas, Elina sai metroosse ja mina ja Natalia jäime välja. Üks pätt oli seal ukse vahel, et metroouks uuesti lahti saada. Ja olime metroos ja mina vaatasin, et mu kott oli lahti, Elina oma ka ja Natalia tundis kudas talle enne käsi taskusse pandi jne :D Korralik djeela. Olime kõik suht shokeeritud. Aga meilt kellelgilt midagi võtta ei saanud, sest me oleme piisavalt targad, et mitte midagi esimestesse sahtlitesse mitte panna ja kotti enda ligidal kinni hoida. Mu kott selline, et sinna peab käe sügavale sisse saama, et midagi kätte saaks. Aga nii osavad on need raisad! Ei saa arugi, kambakesi su ümber ja suterdavad nagu aitaks sind, tegelt muudkui kautsuvad sind läbi. 

Näeme varsti :)!

Kõik mustalt märgitud on
tähtsad tegelased

No ikka päris kõhe

Ja see ka !

Vot neist ristidega ustest ma ei julgenud väga ligidalt
sisse vaadata :D Ei või iial teada, kes sealt vastu vaatab

Kindlasti ehmataks pimedas selle kuju peale ära!

Jim Morrison

Sõjaväe muuseumis on sellised aknad.

Napoleon tudub siin

JÕUL - TURISTI RASKE ELU - AASTAVAHETUS

Pole nüüd pikemat aega siia kirjutanud ja on üsnagi mitmest tegevusest ülevaade andmata. See blogi on ka osaliselt mulle, et hiljem lugeda, kus ja mida ma olen korda saatnud, seega pange silmad lugemiseks valmis, sest tulemas on pikk postitus :)

JÕUL (24. - 25.12)

Jõululaupäeval oli meil sooja 12 kraadi ja ilm oli päiksepaisteline ja ilus. Ilmselt on üleliigne mainida, et jõulutunne kui selline, mind sel aastal külastama ei jõudnud. Mulle üldiselt külm ilm ja lumi ei meeldi, kuid  jõulud peaksid ikka lumised olema. Veetsime me selle päeva siis kolmekesi: mina, Elina ja tema poiss Niki. Niki oli toonud soomest kaasa jõulusinki, mulle oli ema saatnud Eestist praekapsast ja verivorsti, lisaks oli Elinal glögi ja piparkooke. Keetsime veel juurde kartuleid, tegime sooja kastet, itaalia salatit ja hiljem sõime lisaks veel jäätist ja juustu. Toidukogus oli lõpuks vähemalt 6 inimese jaoks sobilik :D

Vahetasime ka omavahel kinke. Mina sain küünelakid, ilusa käeketi ja lisaks veel palju shokolaadikomme :) Elinale kinkisin ilusa pildiraami, mille ka endale kindlasti siit kaasa ostan, ning Nikile Pariisi T-särgi, mis ei ole tüüpiline turistikas. Terve õhtu mängisime ühte kaardimängu, mis on põhimõttelt nagu UNO, kuid huvitavam. Nimi on "Skip-bo". Õhtuks olime oma kõhud nii täis söönud ja kõvasti naerda saanud. 

Järgmine päev olime kutsutud Martina juurde 'jõululõunale'. Ja nii see söögiorgia alguse sai. See niinimetatud 'lõuna' venis meil 5 tunni pikkuseks. Meie jaoks oli see siis kokkuvõttes kõik ühes: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök :D Mis me siis sõime: kõige pealt näksisime küpsiseid hanemaksaga, peale seda sõime rohelist salatit kitsejuustuga, siis Martina valmistatud imemaitsev risotti, Natalia valmistatud praekartulid sibulga, mille juurde käis seenekastmes kanafilee (jah, seenekaste, mina kes ma seeni ei söö). Magustoiduks pakuti kohalikust pagarist struudlit ja Martina enda tehtud shokolaadikooki!! Kindlasti pean selle retsepti ta käest saama :) Lõpuks kella 7 ajal veeresime Martina juurest koju tagasi. Mängisime veel pisut kaarte ja kerisime oma söönud maod magama.

TURISTI RASKE ELU (26. - 30.12)

Kolmapäev (26. dets)

Nagu ma maininud olen, siis detsembri lõpp tähendas meie jaoks laagrit. Korraga korteris 6 inimest. Seetõttu tekkis meil vajadus soetada madrats. Läksime seda siis päeval uuesti otsima. Täiesti võimatu missioon on leida õhkmadratsit. Lõpuks helistas Elina oma Soome sõpradele, kes pidid siia tulema ja käskis neil sealt madratsi osta ja see kaasa tuua :D Elina jätab madratsi endale hiljem. 

Õhtul saabus Pariisi Mairi :). Läksin talle lennujaama vastu. Mairi üks esimesi küsimusi mulle: "Kas ma täna Eiffeli torni ka näen?" :D Paraku ei näinud, seda nägi ta järgmine päev. Saabusime selle turistiga meie juurde üheksa ajal õhtul. Mina olin Mairile Ladureest ostnud jõuluks ja sünnipäevaks macaroone ja tema tõi mulle eestist KOHUKESI!! :D. Õhtul vaatasime "Amelie" filmi, mis siin meie rajoonis tehtud on. Film ise pole suurem asi, aga päris hea oli vaadata filmi ja tunda ära paiku, kus filmitud on :). 

Ees ootas esimene öö minu väikses üheinimese voodis kahekesi :D Nüüdseks oleme selle paigutusega ära harjunud :D

Neljapäev (27. dets)

Ja siit see raske turistielu alguse saigi. Päeva agenda nägi esialgu ette Pariisist kõrget vaadet saada, ehk: Eiffel, Notre Dame ja Arc de Triomphe. Ärkasime hommikul kell 8 ja panime oma vaimu valmis. Kodunt välja saime tegelikult alles kell pool 11 :D Selle päeva märksõnaks võiks olla: jalutamine. Jalutasime kõigepealt meie juurest Eiffeli juurde. Seal nägime tohutut järjekorda, mis üles minemise isu koheselt kustutas. Jalutasime siis mööda Seine'i jõe kallast edasi Notre Dame'i poole. Sealne rahvamass oli sama õudne, kui Eiffelis. Aga meie kaks Roosit, sobitasime ennast sujuvalt järjekorra etteotsa ja saime kiiresti sisse :D Kirik seest on imeilus! Mul oli seal kohe nii rahulik ja hea tunne. Panime Mairiga mõlemad sinna ka küünlad ja soovisime :). Sees käisime ära ja siis liikusime tagasi välja, et minna üles. Milline ilus pikk järjekord :D Kuna tegemist oli esimese päevaga, siis otsustasime ka sinna mitte seisma jääda. Võtsime Mairiga teepealt Paninid ja kaks kuuma veini ning liikusime edasi Arc de Triomphe juurde. Seal oli ka järjekord, aga mitte nii pikk. Ootasime, võtsime piletid ja läksime üles. Nagu lugeda võib, siis see oli ka ainus koht, kuhu me lõpuks üles saime ja mis plaanipäraselt läks :D Hetkel on siin selline turismihooaeg, et see on lihtsalt õudne!!! Igalpool on siuke rahvamass ees, et isegi tänaval ei saa normaalselt liikuda. 

Peale seda piinasime oma jalgu pisut veel ja käisime ka La Defence'il ära. 

Koju jõudes olime mõlemad omadega täiesti läbi, maha kõndinud ilmselt üle 20 km pluss veel üle 200 astme, et Triumfikaare katusel olla. Tegi meile mõlemale head peale jõulusöömasid :D Õhtuks tegin mina meile pastat, sõime neljakesi koos ja mängisime kaarte.

Reede (28. dets)

Eelmine päev saime mina ja Elina teada, et ta sõbrad tulevad 29. asemel hoopis 28 :D Hommikul nad siis saabusid ja kogu punt oli korteris koos. Mina ja Mairi nägime nad ka hommikul ära, kuid siis alustasime oma turistindust taaskord. Võib vist mainida, et meie mõlema jalad olid eelmisest päevast meile nii tänulikud ja valutasid! Aga mis seal ikka, päevaplaani peab järgima ja sihtkohaks oli Louvre. Jälle, meeletu rahvas. Õnneks see muuseum nii suur, et sees ringi käies sellest massist väga aru ei saanud, välja arvatud Mona Lisa juures ja väljas olev järjekord sissepääsemiseks. Jalutasime oma vanade väsinud jalgadega mõned tunnid ringi. Mairi tundis üllatavalt paljud pildid ära :D Ilmselgelt rohkem kunstiajaloos tähele pannud kui mina. Louvre'is sees on ka Laduree ja viisin Mairi sinna macaroone ostma. Eks minagi enne ära tulekut osta sealt neid kaasa teistele maitsemiseks. 

Käisime ka veel shoppamas ära rue Rivolis ja Les Halles'i juures olevates hiinakates. Mina ostsin endale ilusa pluusi uueks aastaks ja lõpuks need neetidega saapad, mida ma siin ihaldanud olen. Mairi ostis ka ikka asju :D

Jõudsime õhtul oma jalutuskäigult koju ja sõime siis kõik koos. Elina kord oli süüa teha, mis tähendas poest valmis kana ostmist ja poes külmutatud ja valmistükeldatud kartulite praadimist :D Õhtul vaatasime järgmist prantsuse filmi: "Intouchables", väga hea film on! Soovitan vaadata.

Laupäev (29.12)

Esimene ilus, soe ja päikesepaisteline ilm, peale Mairi siia tulekut. Ideaalselt läks kokku meie plaaniga minna Versailles'i lossi vaatama. Mina ei olnud ka seal varem käinud, niiet minek oli kindel. Ostsime Mairile rongipileti ja asusime teele. Kuna hetkel on Pariisis nii palju rahvast, siis sõdurid galašnikovides ei ole mingi nähtus enam. Muidugi nägime neid taaskord. Uskumatu, kuidas nad siin ikka relvaga võivad nii vabalt ringi käia, siuke tunne, et üks vale liigutus ja saad kohe kuuli kerre. Rahvamassist rääkida on juba mõttetu, loomulikult oli seal ka ulme järjekord. Kaks kavalat Roosiplikat ei viitsinud järjekorra lõppu minna.Tegime siis kõrvalhoonest pilte ja sujuvalt mahutasime ennast järjekorra etteotsa, nagu me oleks seal alati olnud :D Lossis sees olime 10 minutiga. Loss on imeline! Tõeliselt suursugune hoone ja milline arhitektuur ja kunst seal on. Nägime ära kuulsa peeglisaali, Louis XVI ja Marie Antoinette'i magamistoad, jne. Pargis käisime ka ära. Kuna oli ilus ilm, siis oli tõeliselt mõnus seal jalutada. Pisut tuuline ainult. Aga nalja meil sai ja külastusega jäime rahule mõlemad!

Mõtlesime siis II katse Eiffelile teha. Lootusetu olukord :D Päevaplaan nägi veel ette Place de Concorde'l oleva vaateratta külastamist. Läksime sinna. Ootasime seal oma aja ära ja olimegi vaaterattal. Mina, kes ma kardan kõrgust, või selliseid atraktsioone nagu vaateratas, siis üritasin olla väga rahulikult ja mitte palju liigutada :D Vaade oli siiski ilus ja hea meel, et seal ära käisin :). Mairi muidugi ohkis seal rohkem kui mina :D See samasugune kõrgusekartja kui mina. Näitasin Mairile kohe ka Champs Èlyseés oleva jõuluturu ära. Ulme rahvamass liikus seal ringi, ei saa edasi ega tagasi korralikult liikuda. Pildilt võib näha.

Õhtul läksime meie rajoonis asuvasse Cafe Oz baari istuma ja siidrit rüüpama :)

Pühapäev (30.12)

Ootame lifti, et saaks minna üles

Trocadero ja Eiffeli vari

Eiffelisse üles minek oli kindel plaan! Mina ei olnud üleval varem käinud ja Mairi tahtis kindlasti minna. Varem või hiljem tuli meil see järjekord ära seista. Seekord ärkasime kell 7 üles, tegime ennast korda ja läksime pisut enne avamise aega kohale. Rahvast oli kogunenud juba metsikult. Kahest kohast saab liftiga üles ja õnneks teise lifti juures oli järjekord lühem, sest see on pargi pool ja ei ole nii nähtav esialgu. Saime üsna kiiresti üles arvestades sellega, et turismihooaeg oli. Poolteist tundi ja olime tipus. Mõlemad me kartsime seal jälle, liftis olles tähendab. Ulme, kuidas mul jalad nõrgaks läksid seal :D Aga üleval olles on juba päris okei. Vaade on muidugi imeline. Tegime siis kõvasti pilte ja avastasime viimast ja teist korrust. Esimesele korrusele ei läinud, kuna seal on restoran ja meil polnud plaanis sinna sööma minna. Kolm on kohtuseadus nagu öeldakse ja lõpuks saime üleval käidud :). Meil oli veel käimata Notre Dame'is. Jalutasime siis Eiffeli juurest taaskord sinna. Teepeal nägime veel galašnikovidega mehi. Peatusime ühes restoranis, et süüa lõunat. Mairi tahtis kindlasti sibulasuppi proovida, et aru saada, et ta teeb paremini :D Mina mõtlesin võtta väikse lõuna, tulemuseks oli selline lõuna, et enam kõht päeva jooksul tühjaks ei läinudki :D Liikusime siis edasi ja Nägime Notre Dame'i. Järjekord pikem kui esimene kord :D Mairi enam nii väga üles ei tahtnudki minna, kõvahäälega ladus punkte, miks ei tasuks seal järjekorras seista :D Lõpuks sinna üles me siis ei läinudki. Tegelikult saab Triumfikaares suht sama vaate ja Eiffeli vaadet nagunii miski ei ületa. Jalutasime veel edasi, Centre Pompidou juurde. Seal on siis moderne kunst ja hetkel ka Dali näitus. Mina tahaks ideaalis selle enne ära tulekut ära näha. Aga ka see muuseumijärjekord oli mõttetult pikk. Koju jõudsime esimest korda kell 2. Kuna me olime kell 7 ärganud ja eelmine õhtu baaris käinud, siis tulime koju ja magasime veits. Ärkasime üles mingi aeg ja läksime Sacre Coeuri vaatama. Mairile ostsime veel teepealt vahvlit :D See nüüd  pea igapäev vahvlit või pannkooki söönud tänavapeal :D Oli aeg ka süüa. Läksime lähedal asuvasse Sushi Shop'i, et osta kaasa. Meid teenindas väga nägus mustanahaline noormees, kellele meie ka vist meeldisime, muheles seal meid teenindades :D Mairi armus päris ära.

Nagu lugeda võib, siis nende päevade jooksul saime kõvasti ringi käidud, järjekordades seistud ja mina sain rahvamassist ahastuses olla. 

AASTAVAHETUS aka tõeline pettumus

Esmaspäeval ehk 31. jaanuaril soovis Mairi enne veel poodidesse minna, sest mõned suveniirid olid ostmata ja ühed ilusad kingad kripeldasid hingel. :p Viisin siis Mairi poodidesse. Ostis omale need kingad ära ja sai suveniirid kätte. Tulime siis tagasi koju ja logelesime niisama pisut ja siis oli aeg ennast sättima hakata. Mairi tegi mulle šinjooniga krunni pähe, mis tuli hiiglaslik!! Panin selga oma uue pluusi ja läksime Marieli ja Martina juurde eelpeole. Me olime suht oma seltskonnaga ainult. Näksisime seal pisut, jõime oma jooke ja kell 10 hakkasime liikuma Eiffeli juurde. Pooled kadusid taaskord teepeal ära. Metrood olid rahvast pungil täis. Välja jõudes sadas vihma ja Champs de Mars'i park Eiffeli ees oli nii sopane. Siiski me olime kõik nii elevil, sest kohe näeme ilmselt oma elu suurimat ilutulestikku. Kell sai 00.00 ja mitte midagi. Paar hädist pauku kuskil kõrval inimeste poolt. Linna poolt MITTE MIDAGI !!! Mis siis hiljem selgus. Esiteks tavakodanikul on rangelt keelatud ilutulestikku lasta, selle eest on suured trahvid. Kuulduste kohaselt alates 2010 aastast Pariis enam ilutulestikku uuel aastal ei lase. Meie keegi seda muidugi enne ei teadnud. Ilm oli rõve, me olime läbimärjad ja pettunud. Meil omavahel oli lõbus küll, selle kohapealt ei ole midagi öelda. Meie ei olnud huvitatud maksma ulmehindasid ööklubisse sisse pääsemiseks ja järjekorras ootamiseks. Kuna metrood sõitsid ööpäev läbi, siis liikusime tagasi metroosse. See rahvamass, mis peatuses oli.. oli ebareaalne. Ma ei ole kunagi nii kaua oodanud, et metroosse saada. Koju sõitsime 2 tundi!!!! Kui metroorongi sisse said siis välja saada oli väga suur probleem. Täiesti haige olukord. Lõpuks jõudsime läbimärjana koju, Niki täiesti purupurjus, Elina sõbranna Janette ka, ülejäänud me olime normaalses olekus. Istusime minu voodis, rüüpasime lasteshampust ja rääkisime pisut juttu ja läksime magama.

Ei soovita mitte kellelgi aastavahetuseks siia tulla. See ei ole seda väärt. Rahvast on igalpool nii massiliselt, et kuskil ei ole olla ega minna.

2013 (01. - 02.01)

Esimesel magasime kaua. Lihtsalt lõuad lõunas. Nii hea oli lõpuks puhata ja lasta oma jalgadel rahus olla :D Ärkasime üles pool 2. Varsti tärkas nälg ja hakkas vaidlus, kes läheb süüa tooma :D Lõpuks olid kangelasteks Niki, Teemu ja Janette. Eelmine päev me olime mõelnud, et lähme KFC'sse kanatiibasid võtma. Sinna nad siis läksid. Natukese aja pärast helistasid ja ütlesid, et seal ei ole mitte midagi järgi. Täiesti null! Sildid üleval, et söök on otsas :D Mismõttes. Lõpuks ei jäänud meil muud üle, kui pidime kõik endale kargud alla ajama ja Buffalo Grilli sööma minema. Oleks ju võinud burksi ja pizzat ka süüa eks? Aga ei saanud, Janette on nisule, odrale ja millelegi veel allergiline. Normaalne. Mina ja Mairi tellisime endale kanatiivad, mul oli nende järgi suur isu. Minu kõrval istus Elina poiss Niki, kes tellis endale eriti rõveda asja ja ise oli jumala rahul. Nimelt, talle meeldib toorest liha süüa. Ma ei tea, kas see on Tartar või mis see on? Igatahes pmst toores hakkliha maitseainetega ja toore munaga!! Meil ülejäänutel oli söögiisu suht läinud peale selle toidu nägemist :D

Terve päeva me niisama vegeteerisime siin kodus ja 'nautisime' oma korralagedust. See on ulme, mis siin korteris toimub, kui on 6 inimest 30 ruutmeetri peal. Minu tuba oleks jumala okei, kui Elina ja need oma asju siia ei poetaks. Õnneks täna läksid Elina sõbrad minema ja meid on ainult 4 järgi.

Täna, kolmapäeval ärkasime selle peale, et Elina ja need teises toas ärkasid üles ja rääkisid ja naersid nii kõval häälel, et me ei saanud enam magada. Tegime ennast korda ja läksime Montmartre'i (meie rajoon pmst). Tänane plaan oli konnajalgu süüa ja Mairile väikseid Eiffelitorni võtmehoidjaid osta. Kõik läks nii nagu plaanitud oli! Leidsime väikse restorani, mis oli tee peal ja saime oma konnajalad kätte :). Täitsa okeid olid teised. Maitselt meenutavad kana või isegi rohkem parti. Mulle maitsesid rohkem kui teod. Täna võtame asja ka rahulikult. Ilmselt hiljem läheme kuskile veel istuma, võimalik, et Mairi saab veel teod ära proovida :). Hiljem sokutan Mairi kohvrisse veel oma asju ja nii ongi :)

Tagasihoidlik lõuna

Montmartre. Pariisi ainuke mägi,
mille otsas meie elame :)

Vaade Louvre'i ees olevale
pargile vaaterattalt

Vaaterattalt Champs Èlyseés