Mon cher Paris: JÕUL - TURISTI RASKE ELU

Pole nüüd pikemat aega siia kirjutanud ja on üsnagi mitmest tegevusest ülevaade andmata. See blogi on ka osaliselt mulle, et hiljem lugeda, kus ja mida ma olen korda saatnud, seega pange silmad lugemiseks valmis, sest tulemas on pikk postitus :)

JÕUL (24. - 25.12)

Jõululaupäeval oli meil sooja 12 kraadi ja ilm oli päiksepaisteline ja ilus. Ilmselt on üleliigne mainida, et jõulutunne kui selline, mind sel aastal külastama ei jõudnud. Mulle üldiselt külm ilm ja lumi ei meeldi, kuid jõulud peaksid ikka lumised olema. Veetsime me selle päeva siis kolmekesi: mina, Elina ja tema poiss Niki. Niki oli toonud soomest kaasa jõulusinki, mulle oli ema saatnud Eestist praekapsast ja verivorsti, lisaks oli Elinal glögi ja piparkooke. Keetsime veel juurde kartuleid, tegime sooja kastet, itaalia salatit ja hiljem sõime lisaks veel jäätist ja juustu. Toidukogus oli lõpuks vähemalt 6 inimese jaoks sobilik :D

Vahetasime ka omavahel kinke. Mina sain küünelakid, ilusa käeketi ja lisaks veel palju shokolaadikomme :) Elinale kinkisin ilusa pildiraami, mille ka endale kindlasti siit kaasa ostan, ning Nikile Pariisi T-särgi, mis ei ole tüüpiline turistikas. Terve õhtu mängisime ühte kaardimängu, mis on põhimõttelt nagu UNO, kuid huvitavam. Nimi on "Skip-bo". Õhtuks olime oma kõhud nii täis söönud ja kõvasti naerda saanud.

Järgmine päev olime kutsutud Martina juurde 'jõululõunale'. Ja nii see söögiorgia alguse sai. See niinimetatud 'lõuna' venis meil 5 tunni pikkuseks. Meie jaoks oli see siis kokkuvõttes kõik ühes: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök :D Mis me siis sõime: kõige pealt näksisime küpsiseid hanemaksaga, peale seda sõime rohelist salatit kitsejuustuga, siis Martina valmistatud imemaitsev risotti, Natalia valmistatud praekartulid sibulga, mille juurde käis seenekastmes kanafilee (jah, seenekaste, mina kes ma seeni ei söö). Magustoiduks pakuti kohalikust pagarist struudlit ja Martina enda tehtud shokolaadikooki!! Kindlasti pean selle retsepti ta käest saama :) Lõpuks kella 7 ajal veeresime Martina juurest koju tagasi. Mängisime veel pisut kaarte ja kerisime oma söönud maod magama.

TURISTI RASKE ELU (26. - 30.12)

Kolmapäev (26. dets)

Nagu ma maininud olen, siis detsembri lõpp tähendas meie jaoks laagrit. Korraga korteris 6 inimest. Seetõttu tekkis meil vajadus soetada madrats. Läksime seda siis päeval uuesti otsima. Täiesti võimatu missioon on leida õhkmadratsit. Lõpuks helistas Elina oma Soome sõpradele, kes pidid siia tulema ja käskis neil sealt madratsi osta ja see kaasa tuua :D Elina jätab madratsi endale hiljem.

Õhtul saabus Pariisi Mairi :). Läksin talle lennujaama vastu. Mairi üks esimesi küsimusi mulle: "Kas ma täna Eiffeli torni ka näen?" :D Paraku ei näinud, seda nägi ta järgmine päev. Saabusime selle turistiga meie juurde üheksa ajal õhtul. Mina olin Mairile Ladureest ostnud jõuluks ja sünnipäevaks macaroone ja tema tõi mulle eestist KOHUKESI!! :D. Õhtul vaatasime "Amelie" filmi, mis siin meie rajoonis tehtud on. Film ise pole suurem asi, aga päris hea oli vaadata filmi ja tunda ära paiku, kus filmitud on :).

Ees ootas esimene öö minu väikses üheinimese voodis kahekesi :D Nüüdseks oleme selle paigutusega ära harjunud :D

Neljapäev (27. dets)

Ja siit see raske turistielu alguse saigi. Päeva agenda nägi esialgu ette Pariisist kõrget vaadet saada, ehk: Eiffel, Notre Dame ja Arc de Triomphe. Ärkasime hommikul kell 8 ja panime oma vaimu valmis. Kodunt välja saime tegelikult alles kell pool 11 :D Selle päeva märksõnaks võiks olla: jalutamine. Jalutasime kõigepealt meie juurest Eiffeli juurde. Seal nägime tohutut järjekorda, mis üles minemise isu koheselt kustutas. Jalutasime siis mööda Seine'i jõe kallast edasi Notre Dame'i poole. Sealne rahvamass oli sama õudne, kui Eiffelis. Aga meie kaks Roosit, sobitasime ennast sujuvalt järjekorra etteotsa ja saime kiiresti sisse :D Kirik seest on imeilus! Mul oli seal kohe nii rahulik ja hea tunne. Panime Mairiga mõlemad sinna ka küünlad ja soovisime :). Sees käisime ära ja siis liikusime tagasi välja, et minna üles. Milline ilus pikk järjekord :D Kuna tegemist oli esimese päevaga, siis otsustasime ka sinna mitte seisma jääda. Võtsime Mairiga teepealt Paninid ja kaks kuuma veini ning liikusime edasi Arc de Triomphe juurde. Seal oli ka järjekord, aga mitte nii pikk. Ootasime, võtsime piletid ja läksime üles. Nagu lugeda võib, siis see oli ka ainus koht, kuhu me lõpuks üles saime ja mis plaanipäraselt läks :D Hetkel on siin selline turismihooaeg, et see on lihtsalt õudne!!! Igalpool on siuke rahvamass ees, et isegi tänaval ei saa normaalselt liikuda.

Peale seda piinasime oma jalgu pisut veel ja käisime ka La Defence'il ära.

Koju jõudes olime mõlemad omadega täiesti läbi, maha kõndinud ilmselt üle 20 km pluss veel üle 200 astme, et Triumfikaare katusel olla. Tegi meile mõlemale head peale jõulusöömasid :D Õhtuks tegin mina meile pastat, sõime neljakesi koos ja mängisime kaarte.

Reede (28. dets)

Eelmine päev saime mina ja Elina teada, et ta sõbrad tulevad 29. asemel hoopis 28 :D Hommikul nad siis saabusid ja kogu punt oli korteris koos. Mina ja Mairi nägime nad ka hommikul ära, kuid siis alustasime oma turistindust taaskord. Võib vist mainida, et meie mõlema jalad olid eelmisest päevast meile nii tänulikud ja valutasid! Aga mis seal ikka, päevaplaani peab järgima ja sihtkohaks oli Louvre. Jälle, meeletu rahvas. Õnneks see muuseum nii suur, et sees ringi käies sellest massist väga aru ei saanud, välja arvatud Mona Lisa juures ja väljas olev järjekord sissepääsemiseks. Jalutasime oma vanade väsinud jalgadega mõned tunnid ringi. Mairi tundis üllatavalt paljud pildid ära :D Ilmselgelt rohkem kunstiajaloos tähele pannud kui mina. Louvre'is sees on ka Laduree ja viisin Mairi sinna macaroone ostma. Eks minagi enne ära tulekut osta sealt neid kaasa teistele maitsemiseks.

Käisime ka veel shoppamas ära rue Rivolis ja Les Halles'i juures olevates hiinakates. Mina ostsin endale ilusa pluusi uueks aastaks ja lõpuks need neetidega saapad, mida ma siin ihaldanud olen. Mairi ostis ka ikka asju :D

Jõudsime õhtul oma jalutuskäigult koju ja sõime siis kõik koos. Elina kord oli süüa teha, mis tähendas poest valmis kana ostmist ja poes külmutatud ja valmistükeldatud kartulite praadimist :D Õhtul vaatasime järgmist prantsuse filmi: "Intouchables", väga hea film on! Soovitan vaadata.

Laupäev (29.12)

Esimene ilus, soe ja päikesepaisteline ilm, peale Mairi siia tulekut. Ideaalselt läks kokku meie plaaniga minna Versailles'i lossi vaatama. Mina ei olnud ka seal varem käinud, niiet minek oli kindel. Ostsime Mairile rongipileti ja asusime teele. Kuna hetkel on Pariisis nii palju rahvast, siis sõdurid galašnikovides ei ole mingi nähtus enam. Muidugi nägime neid taaskord. Uskumatu, kuidas nad siin ikka relvaga võivad nii vabalt ringi käia, siuke tunne, et üks vale liigutus ja saad kohe kuuli kerre. Rahvamassist rääkida on juba mõttetu, loomulikult oli seal ka ulme järjekord. Kaks kavalat Roosiplikat ei viitsinud järjekorra lõppu minna.Tegime siis kõrvalhoonest pilte ja sujuvalt mahutasime ennast järjekorra etteotsa, nagu me oleks seal alati olnud :D Lossis sees olime 10 minutiga. Loss on imeline! Tõeliselt suursugune hoone ja milline arhitektuur ja kunst seal on. Nägime ära kuulsa peeglisaali, Louis XVI ja Marie Antoinette'i magamistoad, jne. Pargis käisime ka ära. Kuna oli ilus ilm, siis oli tõeliselt mõnus seal jalutada. Pisut tuuline ainult. Aga nalja meil sai ja külastusega jäime rahule mõlemad!

Mõtlesime siis II katse Eiffelile teha. Lootusetu olukord :D Päevaplaan nägi veel ette Place de Concorde'l oleva vaateratta külastamist. Läksime sinna. Ootasime seal oma aja ära ja olimegi vaaterattal. Mina, kes ma kardan kõrgust, või selliseid atraktsioone nagu vaateratas, siis üritasin olla väga rahulikult ja mitte palju liigutada :D Vaade oli siiski ilus ja hea meel, et seal ära käisin :). Mairi muidugi ohkis seal rohkem kui mina :D See samasugune kõrgusekartja kui mina. Näitasin Mairile kohe ka Champs Èlyseés oleva jõuluturu ära. Ulme rahvamass liikus seal ringi, ei saa edasi ega tagasi korralikult liikuda. Pildilt võib näha.

Õhtul läksime meie rajoonis asuvasse Cafe Oz baari istuma ja siidrit rüüpama :)

Pühapäev (30.12)

Ootame lifti, et saaks minna üles

Trocadero ja Eiffeli vari

Eiffelisse üles minek oli kindel plaan! Mina ei olnud üleval varem käinud ja Mairi tahtis kindlasti minna. Varem või hiljem tuli meil see järjekord ära seista. Seekord ärkasime kell 7 üles, tegime ennast korda ja läksime pisut enne avamise aega kohale. Rahvast oli kogunenud juba metsikult. Kahest kohast saab liftiga üles ja õnneks teise lifti juures oli järjekord lühem, sest see on pargi pool ja ei ole nii nähtav esialgu. Saime üsna kiiresti üles arvestades sellega, et turismihooaeg oli. Poolteist tundi ja olime tipus. Mõlemad me kartsime seal jälle, liftis olles tähendab. Ulme, kuidas mul jalad nõrgaks läksid seal :D Aga üleval olles on juba päris okei. Vaade on muidugi imeline. Tegime siis kõvasti pilte ja avastasime viimast ja teist korrust. Esimesele korrusele ei läinud, kuna seal on restoran ja meil polnud plaanis sinna sööma minna. Kolm on kohtuseadus nagu öeldakse ja lõpuks saime üleval käidud :). Meil oli veel käimata Notre Dame'is. Jalutasime siis Eiffeli juurest taaskord sinna. Teepeal nägime veel galašnikovidega mehi. Peatusime ühes restoranis, et süüa lõunat. Mairi tahtis kindlasti sibulasuppi proovida, et aru saada, et ta teeb paremini :D Mina mõtlesin võtta väikse lõuna, tulemuseks oli selline lõuna, et enam kõht päeva jooksul tühjaks ei läinudki :D Liikusime siis edasi ja Nägime Notre Dame'i. Järjekord pikem kui esimene kord :D Mairi enam nii väga üles ei tahtnudki minna, kõvahäälega ladus punkte, miks ei tasuks seal järjekorras seista :D Lõpuks sinna üles me siis ei läinudki. Tegelikult saab Triumfikaares suht sama vaate ja Eiffeli vaadet nagunii miski ei ületa. Jalutasime veel edasi, Centre Pompidou juurde. Seal on siis moderne kunst ja hetkel ka Dali näitus. Mina tahaks ideaalis selle enne ära tulekut ära näha. Aga ka see muuseumijärjekord oli mõttetult pikk. Koju jõudsime esimest korda kell 2. Kuna me olime kell 7 ärganud ja eelmine õhtu baaris käinud, siis tulime koju ja magasime veits. Ärkasime üles mingi aeg ja läksime Sacre Coeuri vaatama. Mairile ostsime veel teepealt vahvlit :D See nüüd pea igapäev vahvlit või pannkooki söönud tänavapeal :D Oli aeg ka süüa. Läksime lähedal asuvasse Sushi Shop'i, et osta kaasa. Meid teenindas väga nägus mustanahaline noormees, kellele meie ka vist meeldisime, muheles seal meid teenindades :D Mairi armus päris ära.

Nagu lugeda võib, siis nende päevade jooksul saime kõvasti ringi käidud, järjekordades seistud ja mina sain rahvamassist ahastuses olla.

AASTAVAHETUS aka tõeline pettumus

Esmaspäeval ehk 31. jaanuaril soovis Mairi enne veel poodidesse minna, sest mõned suveniirid olid ostmata ja ühed ilusad kingad kripeldasid hingel. :p Viisin siis Mairi poodidesse. Ostis omale need kingad ära ja sai suveniirid kätte. Tulime siis tagasi koju ja logelesime niisama pisut ja siis oli aeg ennast sättima hakata. Mairi tegi mulle šinjooniga krunni pähe, mis tuli hiiglaslik!! Panin selga oma uue pluusi ja läksime Marieli ja Martina juurde eelpeole. Me olime suht oma seltskonnaga ainult. Näksisime seal pisut, jõime oma jooke ja kell 10 hakkasime liikuma Eiffeli juurde. Pooled kadusid taaskord teepeal ära. Metrood olid rahvast pungil täis. Välja jõudes sadas vihma ja Champs de Mars'i park Eiffeli ees oli nii sopane. Siiski me olime kõik nii elevil, sest kohe näeme ilmselt oma elu suurimat ilutulestikku. Kell sai 00.00 ja mitte midagi. Paar hädist pauku kuskil kõrval inimeste poolt. Linna poolt MITTE MIDAGI !!! Mis siis hiljem selgus. Esiteks tavakodanikul on rangelt keelatud ilutulestikku lasta, selle eest on suured trahvid. Kuulduste kohaselt alates 2010 aastast Pariis enam ilutulestikku uuel aastal ei lase. Meie keegi seda muidugi enne ei teadnud. Ilm oli rõve, me olime läbimärjad ja pettunud. Meil omavahel oli lõbus küll, selle kohapealt ei ole midagi öelda. Meie ei olnud huvitatud maksma ulmehindasid ööklubisse sisse pääsemiseks ja järjekorras ootamiseks. Kuna metrood sõitsid ööpäev läbi, siis liikusime tagasi metroosse. See rahvamass, mis peatuses oli.. oli ebareaalne. Ma ei ole kunagi nii kaua oodanud, et metroosse saada. Koju sõitsime 2 tundi!!!! Kui metroorongi sisse said siis välja saada oli väga suur probleem. Täiesti haige olukord. Lõpuks jõudsime läbimärjana koju, Niki täiesti purupurjus, Elina sõbranna Janette ka, ülejäänud me olime normaalses olekus. Istusime minu voodis, rüüpasime lasteshampust ja rääkisime pisut juttu ja läksime magama.

Ei soovita mitte kellelgi aastavahetuseks siia tulla. See ei ole seda väärt. Rahvast on igalpool nii massiliselt, et kuskil ei ole olla ega minna.

2013 (01. - 02.01)

Esimesel magasime kaua. Lihtsalt lõuad lõunas. Nii hea oli lõpuks puhata ja lasta oma jalgadel rahus olla :D Ärkasime üles pool 2. Varsti tärkas nälg ja hakkas vaidlus, kes läheb süüa tooma :D Lõpuks olid kangelasteks Niki, Teemu ja Janette. Eelmine päev me olime mõelnud, et lähme KFC'sse kanatiibasid võtma. Sinna nad siis läksid. Natukese aja pärast helistasid ja ütlesid, et seal ei ole mitte midagi järgi. Täiesti null! Sildid üleval, et söök on otsas :D Mismõttes. Lõpuks ei jäänud meil muud üle, kui pidime kõik endale kargud alla ajama ja Buffalo Grilli sööma minema. Oleks ju võinud burksi ja pizzat ka süüa eks? Aga ei saanud, Janette on nisule, odrale ja millelegi veel allergiline. Normaalne. Mina ja Mairi tellisime endale kanatiivad, mul oli nende järgi suur isu. Minu kõrval istus Elina poiss Niki, kes tellis endale eriti rõveda asja ja ise oli jumala rahul. Nimelt, talle meeldib toorest liha süüa. Ma ei tea, kas see on Tartar või mis see on? Igatahes pmst toores hakkliha maitseainetega ja toore munaga!! Meil ülejäänutel oli söögiisu suht läinud peale selle toidu nägemist :D

Terve päeva me niisama vegeteerisime siin kodus ja 'nautisime' oma korralagedust. See on ulme, mis siin korteris toimub, kui on 6 inimest 30 ruutmeetri peal. Minu tuba oleks jumala okei, kui Elina ja need oma asju siia ei poetaks. Õnneks täna läksid Elina sõbrad minema ja meid on ainult 4 järgi.

Täna, kolmapäeval ärkasime selle peale, et Elina ja need teises toas ärkasid üles ja rääkisid ja naersid nii kõval häälel, et me ei saanud enam magada. Tegime ennast korda ja läksime Montmartre'i (meie rajoon pmst). Tänane plaan oli konnajalgu süüa ja Mairile väikseid Eiffelitorni võtmehoidjaid osta. Kõik läks nii nagu plaanitud oli! Leidsime väikse restorani, mis oli tee peal ja saime oma konnajalad kätte :). Täitsa okeid olid teised. Maitselt meenutavad kana või isegi rohkem parti. Mulle maitsesid rohkem kui teod. Täna võtame asja ka rahulikult. Ilmselt hiljem läheme kuskile veel istuma, võimalik, et Mairi saab veel teod ära proovida :). Hiljem sokutan Mairi kohvrisse veel oma asju ja nii ongi :)