Mon cher Paris: Peatüki lõpp

See on minu blogi viimane postitus. Ma olen nüüdseks Eestis tagasi. Saabusime emaga koos Eestisse tagasi 11. jaanuari öösel. Kirjutan nüüd pisut täpsemalt.

Nagu paljud teist võibolla mäletavad, siis tuli mu ema mulle viimasteks päevadeks Pariisi külla, et koos tagasi minna. Saabus ta 7. jaanuari õhtupoolikul, läksin talle lennujaama vastu. Oli tõeliselt hea oma emmet näha :) Kuna palju aega ei olnud jäänud, siis esimesel õhtul läksime kohe Sacre Coeuri vaatama ja natukene niisama ringi jalutama. Ema ei olnud nii elevil kui Mairi :D Tema enda jutu järgi ei saanud ta arugi, et on teise kohta tulnud. Täpselt nagu mina, kui ma Eestist ära lendasin.

Ma ei hakka viimastest päevadest väga detailselt kirjutama, sest üldiselt oli kõik nii nagu Mairiga. Palju kõndimist ja põhikohtade näitamist. Mulle meeldis see, et inimesi oli nii vähe linna peal! :D Enamus turiste oli kadunud ja sai lõpuks ometi rahulikult ringi käia :D Isegi Eiffelis ei olnud järjekorda. Sellel oli siiski vähekene teine põhjus. Nimelt valitses neil päevil päris tugev udu. Ema nägi Pariisile ainult II korruselt, viimasele korrusele jõudes oli selline udusein ees, et mitte kui midagi ei näinud. Pole sellist asja veel oma elus näinud. Mitte kui midagi ei näinud :D

Viimastel päevadel shoppasime palju. Esiteks olid tegemata enamus suveniirioste. Teiseks algasid 9. jaanuaril igalpool allahindlused ja seetõttu oli ostlemishimu veelgi suurem :D Sealsed allahindlused on ikka allahindlused, mitte nagu Eestis, 2 eurot alla.

Pakkimine oli muidugi omaette nali. Ilmselt annab minu kokkuostudes aimu see, et sinna ma läksin 23kg alumise pagasiga ja 8kg käsipagasiga. Tagasi tulin 2x20kg alumise pagasiga ning 2x8kg ülemine pagas + Mairiga olin enne Eestisse saatnud ca 10kg eest asju :D. Ebareaalne! :D Ei oleks uskunud. Ise ei saa arugi, mida ma siis nii väga juurde olen ostnud.

Tegelikult ma lõpuks ikka päris ootasin tagasi Eestisse tulekut. Olin oma aja seal ära, kõik oli väga tore, kogemus supper, ning soovitan sellist ettevõtmist kõigile, kel vähegi võimalik! Selline pea ees vette hüppamine on esialgu tõeliselt hirmutav, kuid hiljem tõeliselt huvitav. Enda kohta on võimalik õppida nii palju, saab väga selgelt näha, kui kiiresti oled võimeline kohanema uue kultuuri ja ümbruskonnaga ja kuidas omapäi hakkama saad. Lisaks tutvud nii paljude toredate uute inimestega, kellega tulevikus kindlasti veel kohtute, või keda on hea ära kasutada hilisemal reisimisel. :p

4 kuud on siiski äärmiselt lühike aeg, minul läks see nii kiiresti. Just jõuad ära harjuda ja sisse elada ning siis pead juba lahkuma, kui vähegi võimalik, siis minna kaheks semestriks.

Samas ma olen õnnelik, et ma ainult 4 kuud olin. Peale meie inimeste lahkumist ei olnud see Pariis enam päris see, mis ta oli enne. Teiseks ei ole Pariis päris minu linn, ta on väsitav. Mulle küll meeldivad suured linnad ja igasugu erinevad kultuurid jne, kuid Pariis ei olnud ikka päris minu koht. Liigne rahvastatus, melu ja kohalikud inimesed ei istunud.

Nüüdseks olen siis õnnelikult Eestis tagasi. Saabudes nägin esimest korda selle talve jooksul lund ja kogesin 14 kraadilist temperatuuri vahet. Lahkudes Pariisist oli +7 ja siia saabudes oli -7. Mul on hetkel igalpool koguaeg nii külm! Vahet ei ole, mis ma selga panen. Eks näis, kaua ma siin Eestis nüüd rahul olen, aga esialgu on plaan pikemaks jälle kodumaale paigale jääda ja kooliga ühele poole saada :)

Nädalavahetuse veetsin mõnusalt kodulinnas, Haapsalus ja pühapäeva õhtul põrutasin Tallinnasse Heleni juurde. Täna tulin tagasi Haapsallu ja eks ma homme üritan ennast motiveerida asju lahti pakkima ja korterit otsima. Jätkuvalt vajan Tallinna elukohta. Loodetavasti varsti miski pakkumine tuleb, mille saan endale :).

Aitäh kõigile, kes te mu blogi lugesite. Nüüdseks on üle 2000 vaatamise. Ei oleks uskunud, et nii palju loetakse :) Loodan, et saite korraliku ülevaate mu tegemistest ning veel parem, kui see blogi kellelegi reisihimu peale ajas!

Natukene ka illustreerivaid pilte viimastest tegemistest.