Surnuaed

Heihoo,

Mairi on turvaliselt tagasi Eestimaal, haige :D Vaesekene. Konnad ja teod hakkasid sees elama. :D

Peale Mairi rongi peale panekut tulin tagasi koju ja magasin KAUA! Siuke sügav uni oli kaks päeva kohe ja nii hea rahulik olla.

Nüüdseks on Elina poiss ka tagasi saksas. Me ootasime seda hetke, et saaks lõpuks peale külalisi olla lihtsalt natuke rahus kahekesi, kuni mu ema tuleb. Läks teisiti. Reedel sain kirja siin olevalt Kolumbia tüdrukult, kellel enam endal siin korterit pole ja tagasi USA'sse (õpib ja elab seal) läheb alles 9.ndal, kirja. Otsustasime Elinaga talle vastu tulla ja kuni esmaspäevani katusealust pakkuda. 

Eile öösel tegime siukse plaani, kuhu me kõik täna läheme, kus me veel ei ole käinud. Pidime kell 9 hommikul üles ärkama ja ennast korda tegema ja minema. Noo.. ärkasime siis kell pool 11 ja kodust välja läksime kell 1 vms. :D Nagu ikka see meie plaanide tegemine. Igatahes, me otsustasime minna ja vaadata Pére Lachaise surnuaeda, kuhu on kuulsatest inimestest maetud näiteks: Edith Piaf, Jim Morrison ja Oscar Wilde. Üles leidsime ainult Jim Morrisoni haua. Meil polnud kaarti ja ega väga ei olnud tungi teisi otsida ka enam. Surnuaed on väga erinev eesti omadest, nagu piltidelt võib näha. Osadel olid väga kõhedust tekitavad kujud peal, eriti kriipi võib see pimedas olla. Osad need kambrikesed, vms iganes need on, olid juba nii vanad ja lagunenud, et uksed olid praokil lahti või siis sai lihtsalt sisse piiluda. Nii huvitav oli, kuigi seal tegelikult polnud midagi. Aga ma liiga ligidale ei julgenud minna, siuke tunne oli, et keegi võtab siis näost kinni :D Mul sellised imelikud parakad teinekord.

Igatahes, kuna me juba surma lainel olime, siis mõtlesime, et läheks vaataks veel ühte laipa. Napoleoni seekord. Mausoleomi nägime ära, aga sisse ei läinud. Mina ja Elina ei oleks pidanud maksma, küllaga oleks pidanud Natalia. Valetamine ka ei õnnestunud :D Seega jah.. ei tahtnud 7,5 euri lihtsalt selle eest maksta. 

Nüüd oleme lihtsalt kodus olnud. Mina vajusin magama, kui koju saime.. ei tea, kust see unelaine peale tuli. 

Täna ilmselt tšillime niisama ja vaatame ehk filmi. Ma olen siin 3 korda seda välja pakkunud, aga ei ole veel õnnestunud :D

Homme tuleb emme siia :) ja siis juba reedel olengi tagasi eestimaal. Aga mul enne seda veel nii palju asju teha: viimased suveniirid vaja osta (milline peavalu see on!!! -.-), prantsuse arve kinni panna, emale pariisi näidata, pakkida, Elinaga veel viimasele peole minna .. oeh.. läheb kiireks.

Ohh! Üks asi, mille oleks ära unustanud. Kui me surnuaia juurest mauseoleomi juurde liikusime ja metroosse läksime, siis meilt kolmelt üritasid mingid väiksed pätid kotist asju varastada :D Metroouksed olid peaaegu sulgemas, Elina sai metroosse ja mina ja Natalia jäime välja. Üks pätt oli seal ukse vahel, et metroouks uuesti lahti saada. Ja olime metroos ja mina vaatasin, et mu kott oli lahti, Elina oma ka ja Natalia tundis kudas talle enne käsi taskusse pandi jne :D Korralik djeela. Olime kõik suht shokeeritud. Aga meilt kellelgilt midagi võtta ei saanud, sest me oleme piisavalt targad, et mitte midagi esimestesse sahtlitesse mitte panna ja kotti enda ligidal kinni hoida. Mu kott selline, et sinna peab käe sügavale sisse saama, et midagi kätte saaks. Aga nii osavad on need raisad! Ei saa arugi, kambakesi su ümber ja suterdavad nagu aitaks sind, tegelt muudkui kautsuvad sind läbi. 

Näeme varsti :)!

Kõik mustalt märgitud on
tähtsad tegelased

No ikka päris kõhe

Ja see ka !

Vot neist ristidega ustest ma ei julgenud väga ligidalt
sisse vaadata :D Ei või iial teada, kes sealt vastu vaatab

Kindlasti ehmataks pimedas selle kuju peale ära!

Jim Morrison

Sõjaväe muuseumis on sellised aknad.

Napoleon tudub siin